Drissa maakond
| Drissa maakond | |
|---|---|
|
| |
|
valgevene keeles Дрысенскі павет | |
|
vene keeles Дриссенский уезд | |
|
| |
Pindala: 2900 km²  | |
|
Elanikke: 97 100 (1897) | |
| Rahvastikutihedus: 33,5 in/km² | |
| maakonnalinn: Drissa | |
 |
Drissa maakond (valgevene keeles Дрысенскі павет; vene keeles Дриссенский уезд) oli Venemaa Keisririigi ja Valgevene NSV Vitebski kubermangu haldusüksus.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Maakond rajati 1772. aastal. Algselt kuulusid selle alad Pihkva kubermangu koosseisu. Aastal 1776 hakkas maakond kuuluma Polotski kubermangu, seejärel Polotski asehaldurkonda. 1796. aastal maakond likvideeriti ja aastal 1802 see loodi taas Vitebski kubermangu koosseisus. Maakond piirnes läänes Dünaburgi maakonnaga, lõunas Vilno kubermangu ja Vitebski kubermangu Lepieli maakonnaga, idas Polotski maakonnaga, põhjas aga Sebeži, Ludza ja Režitsa maakonnaga. Venemaa koosseisus oli maakonna pindala 2923 km², tegemist oli pindalalt kõige väiksema maakonnaga Vitebski kubermangus.
Aastal 1897 elas maakonnas 97 100 inimest. Elanikest moodustasid enamiku valgevenelased (86,2%), juute oli 9,1%, venelasi 1,6% ja poolakaid 2,4%.[1]
Aastal 1913 oli maakonna territooriumil üks linn (Drissa), seitse alevit ja 17 valda.
Aastal 1920 läksid Drissa maakonna läänepoolsemad alad Läti koosseisu. Daugavpilsi maakonna osadeks said Piedruja vald ja Pustiņa vald, osaliselt ka Suški vald. Maakond jäi Valgevene NSV administratiivüksuseks kuni aastani 1923, mil see liideti Polotski maakonnaga.
Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Maakonna keskus oli maakonnalinn (Drissa, lisaks oli maakonnas aastal 1913 veel 7 alevit ja 17 valda.
Alevid olid: Asvieja, Dzisienka (ka Mikałajeŭskaja Słabodka, tänapäeval asulana ei eksisteeri, selle asemele on rajatud Łunačarskaje küla), Juchavičy, Kachanavičy, Piedruja, Rosica ja Vałyncy.
17 valda olid:
|
|