Veliži maakond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Veliži maakond

valgevene keeles Веліжскі павет
vene keeles Велижский уезд

Coat of Arms of Velizh.png

Pindala: 4 400 km²
Elanikke: 100 100 (1897)
maakonnalinn: Veliž
Veliži maakonna asend Vitebski kubermangus

Veliži maakond (valgevene keeles Веліжскі павет; vene keeles Велижский уезд) oli Venemaa Keisririigi ja Valgevene NSV Vitebski kubermangu ning Pihkva kubermangu haldusüksus. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jäävad maakonna alad Venemaa Smolenski oblasti, Pihkva oblasti ja Tveri oblastia aladele, osaliselt ka Valgevene Vitebski rajooni territooriumile.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sealsed maad läksid Venemaa koosseisu esimese Poola jagamise järel. Maakond rajatigi aastal 1772. aastal endise Polotski vojevoodkonna aladele. Algselt oli see Pihkva kubermangus, aastast 1776 aga Polotski kubermangus, seejärel Polotski asehaldurkonna koosseisus. Aastail 1796–1802 kuulus see Valgevene kubermangu koosseisu, seejärel aga Vitebski kubermangu koosseisu. Aastal 1866 liideti sellega osa seni Suraži maakonda kuulunud alasid.[1] Aastal 1924 Vitebski kubermang likvideeriti ja maakond läks taas Pihkva kubermangu koosseisu. Maakond likvideeriti koos kubermanguga aastal 1927.

1897. aasta rahvaloenduse järgi elas maakonnas 100 100 inimest.[2] Valgevenelasi oli 85,7, juute oli 9,8%, venelasi 1,3% ja lätlasi oli 2,5%. Maakonnalinnas Veližis oli toona 12 193 elanikku.

Aastal 1926 oli maakonnas selle toonastes piirides 128 200 elanikku.[3]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Veliži maakonna asend tänapäevase haldusjaotuse kontekstis

Venemaa keisririigi koosseisus jagunes maakond valdadeks (vene keeles Волость). Maakonna keskuseks oli maakonnalinn Veliž, kus aastal 1897 oli 12 193 elanikku. Lisaks oli maakonnas aastal 1913 veel 13 valda. Aleveid oli maakonnas kaks: Iljino ja Usvjat.

13 valda maakonna koosseisus olid aastal 1913:[4]

  • Baranovo vald, keskus Baranovo (vene Барановская, valgevene Баранаўская)
  • Budnitsa vald, keskus Budnitsa (vene Будницкая, valgevene Будніцкая)
  • Uzkoje vald, keskus Uzkoje (vene Узковская, valgevene Вузскаўская)
  • Vjazmenskaja vald, keskus Krutoje (vene Вязменская, valgevene Вязьменская)
  • Iljino vald, keskus Iljino alev (vene Ильинская, valgevene Ільінская)
  • Kazakova vald, keskus Kazakova (vene Казаковская, valgevene Казакоўская)
  • Kresti vald, keskus Krest (vene Крестовская, valgevene Крэстаўская)
  • Makloki vald, keskus Maklok (vene Маклоковская, valgevene Маклакоўская)
  • Serteja vald, keskus Serteja (vene Сертейская, valgevene Сярцейская)
  • Usvjati vald, keskus Usvjati alev (vene Усвятская, valgevene Усвяцкая)
  • Usmõni vald, keskus Usmõn (vene Усмынская, valgevene Усмынская)
  • Tserkovištše vald, keskus Tserkovištše (vene Церковищенская, valgevene Царкавішчанская)
  • Tšepli vald, keskus Tšepli (vene Чепельская, valgevene Чапельская)

Aastal 1926 oli maakonna koosseisus kuus valda:

  • Veliži vald (vene Велижская, valgevene Веліжская)
  • Iljino vald (vene Ильинская, valgevene Ільінская)
  • Kresti vald (vene Крестовская, valgevene Крэстаўская)
  • Selezni vald (vene Селезневская, valgevene Селязнёўская)
  • Usvjati vald, keskus Usvjati alev (vene Усвятская, valgevene Усвяцкая)
  • Usmõni vald, keskus Usmõn (vene Усмынская, valgevene Усмынская)


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Беларуская энцыклапедыя: У 18 т. Kd.15: Следавікі — Трыо / Рэдкал.: Г. П. Пашкоў і інш. — Мн.: БелЭн, 2002. — Lk. 278. ISBN 985-11-0251-2
  2. http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=5
  3. Демоскоп Weekly
  4. Волостныя, станичныя, сельскія, гминныя правленія и управленія, а также полицейскіе станы всей Россіи съ обозначеніем мѣста ихъ нахожденія. — Кіевъ: Изд-во Т-ва Л. М. Фишъ, 1913.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]