Daphnis (kuu)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2014) |
 Daphnis kosmosesond Cassini tehtud pildil (6. juuli 2010). | |
| Avastamine | |
|---|---|
| Avastajad | Cassini kujutiste meeskond |
| Avastamise aeg | 6. mai 2005 |
| Nimetamine | |
| Teised nimed |
Saturn XXXV S/2005 S 1 |
| Orbiidi iseloomustus | |
| Orbiidi pikem pooltelg | 136 505,5 ± 0,1 km |
| Ekstsentrilisus | 0,0000331 ± 0,0000062 |
| Tiirlemisperiood | 0,5940798 ööpäeva |
| Orbiidi kalle | 0,0036° ± 0,0013° |
| Emaplaneet | Saturn |
| Füüsikaline iseloomustus | |
| Mõõtmed | 8,6×8,2×6,4 |
| Keskmine raadius | 3,8 ± 0,8 km |
| Mass | (7,7 ± 1,5)×1013 kg |
| Keskmine tihedus | 0,34 ± 0,26 g/cm3 |
| Raskuskiirendus | 0,0001–0,0004 |
| Pöörlemisperiood | sünkroonne |
| Telje kalle | teadmata |
| Albeedo | umbes 0,5 |
| Pinna temperatuur … keskmine |
umbes 78 K |
Daphnis ehk Saturn XXV (esialgse nimega S/2005 S 1)[1][2] on Saturni kaaslane, planeedile läheduselt teine.
Ta tiirleb ümber Saturni selle A-rõngas olevas Keeleri lõhes.
Daphnise läbimõõt on umbes 8 km.[3]
Tõenäoliselt on ta tekkinud Saturni rõnga materjali kogunemisel ühe suurema jääkamaka külge, koosnedes samast materjalist millest rõngaski.[4]
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Daphnis sai nime 2006. aastal vanakreeka mütoloogiast pärit titaanide järeltulija, karjuse, torupillimängija ja poeedi Daphnise järgi.[5] Titaanide ja nende järeltulijate järgi on nimetatud ka teisi Saturni kaaslasi. Saturni kuud Daphnis ja Pan on nimetatud mütoloogiliste karjuste nimedega, sest nad tiirlevad Saturni rõngaste sees ja koos nendega ning mõjutavad neid oma gravitatsiooniga ehk "karjatavad" neid. Need kuud hoiavad ümber Saturni tiireldes enda orbiidiga külgnevate rõngaste materjali selgepiiriliselt ja servi selgelt eristuvatena nagu oma karja kooshoidvad karjused.[6]
Avastamine
[muuda | muuda lähteteksti]
Daphnis avastati 6. mail 2005 Cassini tehtud fotosid uurinud meeskonna poolt.[1] Ta leiti 1. mail 2005. aastal mehitamata kosmosesondi Cassini abil Saturni A-rõnga välimisest servast 16 minutit kestnud 0,180-sekundilise säriajaga tehtud fotoseerialt. Hiljem leiti, et see Saturni kaaslane oli olnud nähtav ka juba samal aastal 13. aprillil F-rõngast tehtud 32 fotol, samuti ka 2. mail 2005 tehtud kahel kõrglahutusega (3,54 km/piksel) fotol.
Daphnise olemasolust oldi teadlik juba enne, kui seda taevakeha selgelt pildistada õnnestus. Esmalt märgati ta gravitatsiooni tekitatud lainetusi Saturni rõngastes, millest järeldati, et lainetuste põhjustajaks võiks olla üks Saturni rõngaste vahel tiirlev kaaslane. Oletust tõestasid kosmosesondi Cassini tehtud fotod.
Lained Saturni rõngastes
[muuda | muuda lähteteksti]
Daphnise tekitatud lained Saturni rõngastes tekivad selle kaaslase gravitatsiooni mõjul ja tema orbitaalkiiruse erinevusest Saturni rõngaste orbitaalkiiruste suhtes (sisemine rõngas liigub kiiremini kui Daphnis, lainetus jääb ettepoole, välimine rõngas on aeglasem, lainetus jääb taha).[8]
Need lained, mis jäävad Keeleri tühimiku Saturni-poolsema serva poole, liiguvad Daphnise liikumissuuna suhtes sellest kaaslasest eespool, ning need lained, mis jäävad Keeleri tühimiku Saturnist kaugema serva poole, järgnevad Daphnisele.
Daphnis tekitab Saturni rõngastes nii radiaalsuunalist lainetust kui ka laineid, mis levivad rõngaste tasandi suhtes. Rõngaste tasandi suhtes levivad lained ulatuvad oma laineharja kõrguse maksimumis natuke üle kilomeetri üle Saturni rõngaste orbitaaltasandi ning on paremini märgatavad, kuna heidavad rõngale varje.
Orbiit
[muuda | muuda lähteteksti]Daphnise orbiidi kalle ja ekstsentrilisus on väga väikesed. Daphnise orbiidi ekstsentrilisuse tõttu varieerub tema kaugus tiirlemisel ümber Saturni umbes 9 km ühe tiiru jooksul ja orbiidi kalde tõttu kõigub Daphnis ühe tiiru jooksul Saturni ekvaatori tasandi suhtes umbes 17 km ulatuses üles-alla.
Keeleri tühimik, milles Daphnis ümber Saturni tiirleb, on läbimõõduga ligikaudu 42 km.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 C.C. Porco, et al., IAUC 8524: S/2005 S 1 6. mai 2005.
- ↑ Martinez, C., Dyches, P. Cassini-Huygens: Cassini Finds New Saturn Moon That Makes Waves. 10. mai 2005.
- ↑ Thomas, P. C. (2010). "Sizes, shapes, and derived properties of the saturnian satellites after the Cassini nominal mission". Icarus 208 (1): 395–401
- ↑ Images of Saturn's Small Moons Tell the Story of Their Origins NASA, 12.06.07
- ↑ IAUC 8730: Saturn XXXV (Daphnis)
- ↑ See the amazing moon inside Saturn's rings[alaline kõdulink] io9.com, 7/11/10
- ↑ NASA/JPL/Space Science Institute, "Wavemaker Moon" (2005-05-10)
- ↑ Daphnis' Disturbances, JPL (3. detsember, 2009)
- ↑ Wave Shadows in Motion. NASA/JPL/Space Science Institute, 2009-06-11