Hittisau
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2020) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Märts 2020) |
| Hittisau | |
|---|---|
 | |
 Vapp
| |
Pindala: 46,7 km² (2018)[1]  | |
|
Elanikke: 2032 (1.01.2018)[2] | |
|
| |
| Koordinaadid: 47° 28′ N, 9° 57′ E | |
 Asend Bregenzi ringkonnas | |
  |
Hittisau on vald Austria Vorarlbergi liidumaal Bregenzi ringkonnas Bregenzerwaldis.
Hittisau on Saksamaa-Austria kogukonnaprojekti Naturpark Nagelfluhkette liige.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1249. aastal on dokumentides esmamainitud kui Hittinsowe. 1754. aastal oli Hittisaus 1000 elanikku, 1850. aastal 2087 elanikku. 1908. aastal jõudis valda elekter. Vee-ettevõte ehitati 1929. aastal.
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonnakirik Hl. Drei Könige ehitati aastatel 1843-1845. Kunstnik Josef Bucher maalis lõuendid (kolmest kuningast) kõrgaltarile 1850. aasta paiku. Christian Moosbrugger aitas kiriku skulptuurile palju kaasa. Orel ehitati 1868. aastal Rankweileri oreliehitaja Alois Schönachi poolt.
1977. aastal asutati Sennerei Hittisau (Hittisau juustuvabrik). Juustuvabrik keskendus peamiselt Emmentali juustu tootmisele. Alates EL liikmelisusest 1995. aastal on tootmine keskendunud Hittisauer Bergkäsele. Täna on Hittisau juustuvabrik üks Bregenzerwaldi suuremaid, aastas tarnitakse umbes 5 miljonit kg piima; juustu toodetakse endiselt traditsioonilisel Vorarlbergi viisil. Juustuvabrik on Käsestrasse Bregenzerwald osa. Alpsennereimuseum, mis asub ka Hittisaus, teavitab sajandeid kestnud alpi juustu tootmisest.
Frauenmuseum Hittisau (naistemuuseum) avati 2000. aastal ja see on pühendatud naiste saavutustele. See on ainus muuseum Austrias, mille eesmärk on muuta naised nähtavaks ning dokumenteerida kunsti ja kultuuri naissoost esindajad.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.