Arlberg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vaade üle Arlbergi ja kurutee talvel

Arlberg on mäestik või mäemassiiv Vorarlbergi ja Tirooli vahel Austrias.

Kõrgeim tipp on "Valluga" (2811 m). Arlbergi nimi tuleneb "Arlenburgi" pärimusest, mis öeldavasti olla rajatud Arlbergi kurude (1793 m üle merepinna) Tirooli poolel. Teise loo järgi tuleneb nimi põõsastikest "Arlenbushes", mida on siin arvukalt. Siin ei ole mäge tegeliku nimega "Arlberg". Populaarsed kohad ja kuulsad suusakuurordid Arlbergis on Lech, Zürs, Stuben, St. Christoph ja Sankt Anton am Arlberg.

Vorarlbergi liidumaa nimi on tuletatud Arlbergi mäest, mis paikneb Arlbergi ees, Saksa-Rooma riigi vaatepunktist, samuti Šveitsi Konföderatsiooni ja Habsburgide lossi.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Arlberg ühendab Klostertali orgu läänes Stanzertali oruga idas. Koos Flexeni kuruga moodustab Arlberg piiri mäestike vahel: Verwall lõunas, Lechquelleni mäed loodes ning Lechtali Alpid põhjas ja kirdes. Valluga, kõrgeim mägi Arlbergis, ja Trittkopf Lechtali Alpide edelaosas domineerivad mäekuru üle. Nelja Arlbergi valla piirid kohtuvad samuti siin. Vorarlbergis Lech ja Klösterle, Tiroolis Kaisers ja Sankt Anton am Arlberg.

Euroopa veelahe Alpides Reini ja Doonau vahel jookseb lõunasuunas Albonagratist Passhöhesse üle Valluga ja Trittkopfi Flexeni kurusse ja edasi Lechquelleni mägede Flexenspitzi lõunaosast Klostertali läänesuunas.

Kuruteed ja Arlbergi tunnel[muuda | muuda lähteteksti]

Vana kurutee oli teada 14. sajandist kitsa muularajana, kui piirkonna inimesed hakkasid soolaga kauplema. Kuid kuna Arlberg oli väga kehvalt arenenud, hoidusid inimesed sajandeid sellest teest ja läksid kauplemiseks ringiga üle Ferni kuru või Immenstadti. Kuid tekstiilitööstuse ja postiteenuse areng viis 1824. aastal teede sillutamiseni.

Kuid mootorliikluse kasvuga 20. sajandil jäi sellest väheks. Otsustati, et Langeni ja St. Antoni vahele ehitatakse 14 km pikk Arlbergi maanteetunnel. 5. juulil 1974 algasid tööd ja läbikäik avati liikluseks 1. detsembril 1978. Tunnel oli tasuline; kuid vana tee üle kuru oli tasuta. Tunneli eripäraks on see, et tegelikult koosneb see kahest tunnelist. Tirooli poolel ehitati see üle "Rosanna kurgu" enne, kui tegelik massiiv Vorarlbergi suunal üle tunneli kerkib.

Arlbergi raudtee[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Arlbergi raudtee

Arlbergi raudtee ühendab Innsbrucki Bludenziga. St. Antoni ja Langeni vahel kulgeb see läbi 10,25 km pika Arlbergi raudteetunneli.

Vaade Schindlerspitzelt

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Turism on Arlbergi küladele ja elanikele peamine sissetulekuallikas ja mängib piirkonnas elulist rolli.

Tänapäeval on Arlberg bränd talispordi piirkondadele Arlbergi kuru ümbruses, eriti suusapiirkonnad Lech, Zürs, Stuben, Klösterle ja St. Christoph, St. Anton am Arlberg.

Piirkond on tuntud oma pika talispordi traditsiooni poolest. Juba 1901. aastal avati Arlbergi suusaklubi ja kaks aastat hiljem peeti esimene klubi võistlus. 1904. aastal toimus esimene üldine Arlbergi võistlus, 1928. aastal esimene kuulsatest Arlbergi Kandahari võistlustest. 1921. aastal oli Hannes Schneideri juhitud Arlbergi suusakool esimene suusakool piirkonnas.

1937. aastal ehitati St. Antonis ja Zürsis esimesed tõstukid. See oli esimene Konrad Doppelmayri ja Sepp Bildsteini ehitatud suusatõstuk. 2001. aasta suusatamise maailmakarikaetapiga St. Antonis tuli mäesuusatamine tagasi Arlbergi ja seega oma juurte juurde.

Täna moodustavad külgnevad suusakuurordid kolmel mäel Lechi ja Zürsi ümbruses (Valge sõõr), Arena on Gampen, Kapall, Galzig ja Valluga üle St. Antoni ja St. Christophi, suusakeskuse 87 tõstukiga, 305 km hoolitsetud nõlvadega ja 200 km sügava lume nõlvadega. Tänu paljudele talispordi entusiastidele on turism Arlbergis suure tähtasusega. 1. novembrist 2001 kuni 31. oktoobrini 2002 loendati rohkem kui 1 miljon ööbimist.