Sarpsborg

Sarpsborg
Pindala: 24,2 km²
Elanikke: 54 678 (2016)
Koordinaadid: 59° 17′ N, 11° 7′ E

Sarpsborg asub Glåma jõe kaldal Østfoldi maakonnas, Norra pealinnast Oslost umbes 85 km lõuna pool.

Glåma ehk Glomma on Norra pikim jõgi, mille pikkus on 604 km.

Ajalugu

Sarpsborg on vanuselt kolmas linn Norras, mille rajas kuningas Olav II Haraldsson (Olav Püha) 1016. aastal ja kuni Olavi surmani 1030. aastal oli see Norra pealinn. Olav II Haraldsson oli Norra kuningas aastatel 1015–1028 ja ta mängis olulist rolli Norra ristiusustamises ning Sarpsborg kujunes selle protsessi üheks keskuseks.

Linna nimi pärineb sõnast borg, mis tähendab lossi või kindlust, ning nimest Sarpr.

Sarpsborgi piirkonnas leidub ka pronksiajast (1500–500 eKr) pärinevaid kivikalmeid ja kaljujooniseid, mis viitavad varasele asustusele.

19. sajandil sai Sarpsborg uuesti linna staatuse ning hakkas arenema uue tööstus- ja kaubanduskeskusena. 1916. aastal tähistati linna rajamise 900. aastapäeva, millest võttis osa tolleaegne Norra kuningas Haakon VII.

Tänapäev

2025. aasta neljanda kvartali andmetel oli linnas 60 614 elanikku. Tänapäeval on Sarpsborg oluline tööstus- ja kaubanduskeskus. Peamised tööstusharud on keemia-, metalli- ja toiduainetööstus.

Linn on ka oluline ekspordisadam, kus peamisteks väljaveokaupadeks on keemiatooted. Lisaks on Sarpsborg tähtis raudteesõlm, kus kohtuvad Østfoldi raudtee lääne- ja idaliin. Raudteeühendus võimaldab liiklust nii Oslo, Haldeni kui ka Göteborgi suunal.

Sarpsborg moodustab koos lähedal asuva Fredrikstadiga ühtse linnastu, kus elab üle 120 000 inimese.

Lisaks tööstusele on Sarpsborgis oluline roll teenindussektoril ning linn toimib regionaalse keskuse ja tööandjana Østfoldi piirkonnas. Tänapäeval pööratakse tähelepanu ka linnaruumi arendamisele, keskkonnasäästlikkusele ja elukvaliteedi parandamisele.

Haridus ja kultuur

Sarpsborgis on mitmekesine haridusvõrk, mis hõlmab lasteaedu, põhikoole ja erinevaid noortele suunatud tugiteenuseid. Linnas tegutseb ka kultuurikool, kus on võimalik õppida muusikat, kunsti ja teisi loovaid aineid.

Kultuurielu on Sarpsborgis aktiivne, üks tähtsamaid üritusi on ajaloolise taustaga festival Olavsdagene. Linnas toimub mitmesuguseid kontserte, teatrietendusi ja kogukonnaüritusi.

Lisaks on linnas raamatukogu, spordi- ja vabaajakeskused ning noorteklubid, mis pakuvad elanikele võimalusi hariduslikuks ja loominguliseks tegevuseks.

Sarpsborg osaleb Norra riiklikus juubeliprogrammis „Nasjonaljubileet 2030 - Norge i tusen år” ("Norra tuhat aastat"), millega tähistatakse tuhande aasta möödumist kuningas Olav II Haraldssoni surmast Stiklestadi lahingus.

2026. aastal on Sarpsborg juubeliprogrammi üks keskseid toimumispaiku. Aasta teemaks on „Slekt og samfunn” (“Suguvõsa ja ühiskond”) ning selle raames korraldatakse linnas mitmeid üritusi ja kultuuriüritusi, mis toovad esile piirkonna ajaloo ja kogukonna rolli Norra kujunemisel.

Vaatamisväärsused

Sarpsborgis on mitmeid vaatamisväärsusi, millest võib esile tuua kaks olulisemat.

Sarpefosseni juga on üks Norra võimsamaid ja see asub Glomma jõel. Tähelepanuväärne on see, et just selle joa lähedale rajati Sarpsborgi linn.

Teine oluline vaatamisväärsus on Borg (keskaegne linn ja St. Olavi vall (St.Olavs voll), mis on üks väheseid allesjäänud osi sellest linnast.

• 
  Jernbanegata Sarpsborgis
• 
  Sarpsborgi kesklinn, Roald Amundseni värav

Välislingid

 Sarpsborg – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis