Astuuria

Astuuria Vürstiriigi autonoomne piirkond
	hispaania Comunidad Autónoma del Principado de Asturias
	astuuria Comunidá Autónoma del Principáu d'Asturies
	Astuuria lipp Astuuria vapp
	Pindala: 10 604 km²
	Elanikke: 1 011 792 (2021)
	Rahvastikutihedus: 95,4 in/km²
	Pealinn: Oviedo

See artikkel räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Astuuria (ajalooline piirkond); kuningriigi kohta vaata artiklit Astuuria kuningriik

Astuuria (ametlikult Astuuria Vürstiriik, hispaania keeles Principado de Asturias, astuuria keeles Principáu d'Asturies) on Hispaania autonoomne piirkond. Astuuria asub Hispaania põhjarannikul ning piirneb läänes Galiciaga, idas Kantaabriaga, lõunas Castilla y Leóniga ja põhjas Biskaia lahega.

Vürstiriigiks nimetatakse seda ajaloolistel põhjustel: Hispaania troonipärija tiitel on Astuuria vürst ehk Astuuria prints.

Astuuria ei jagune provintsideks, vaid kattub Astuuria provintsi (varem Oviedo provintsi) territooriumiga.

Astuuria pindala on 10 603,57 km². See moodustab Hispaania pindalast 2,1% ja on Hispaania autonoomsete piirkondade seas pindalalt 10. kohal.

Elanike arv oli 2021. aastal 1 011 792. See moodustab 2,4% Hispaania rahvaarvust. Hispaania autonoomsete piirkondade seas on see rahvaarvult 14. kohal. Rahvastiku tihedus on 95,4 in/km².

Astuuria hümn on alates 27. aprillist 1984 "Asturias, patria querida" ("Astuuria, mu isamaa"). See laul loodi astuuria kaevurite hulgas ja see oli populaarne Hispaania Vabariigi ajal.

Loodus

Kogu piirkonnas on mereline kliima, mis erineb järsult Kesk- ja Lõuna-Hispaania palavast ja kuivast kliimast. Kantaabria mäed lahutavad Astuuriat kuiva kliimaga Mesetast.

Astuuria taimkate on palju rohelisem kui Kesk-Hispaanias, mistõttu seda kutsutakse ka Roheliseks Hispaaniaks (España Verde). Astuuria rannik on Costa Verde.^[2]

Kantaabria mäed moodustavad Astuuria loodusliku piiri Leóni provintsiga.^[2] Nende idaosas tõuseb aheliku Picos de Europa kõrgeim tipp Torre Cerredo 2648 m kõrgusele.^[2] Kahe provintsi piiri lääneosas on 2417 m kõrgune Ubina mägi.^[2] Need ongi Astuuria kõrgeimad tipud ning Torre Cerredo on ühtlasi Castilla y Leóni kõrgeim tipp.^[2] Mägedes on mitu rahvusparki. Kõige kõrgemad mäed on oktoobrist maini lumega kaetud. Merepinna tasemel üldjuhul lund ei saja.

Astuuria rannajoon on pikk. Seal on palju randu, mis tavaliselt on liivased, puhtad ja ääristatud kõrgete kaljudega. Pole haruldane, et nende kaljude otsas karjatatakse kariloomi.

Kliima

Astuuria aasta keskmine temperatuur on +12,7 °C, jaanuaris +7,7 °C, augustis +18,4 °C.^[3]

Aastas sajab keskmiselt 971 mm, sealhulgas jaanuaris 92 mm ja augustis 50 mm sademeid. Aastas paistab päike keskmiselt 1686 tundi, sealhulgas jaanuaris 114 ja augustis 172 tundi.^[3]

Ajalugu

Astuurias elasid juba Homo erectus, neandertallased ja kromanjoonlased. Nooremast paleoliitikumist pärineb Ida-Astuurias kaljujooniseid. Pronksiajal rajati megaliite ja kääpaid. Rauaajal elasid Astuurias keldid, täpsemalt nende hulka kuuluvad astuurid, kellelt pärinevad paljud Astuuria kohanimed, eriti jõgede ja mägede nimed. Astuurid rajasid kõikjal piirkonnas kindlustatud mägilinnu.

Rooma riik vallutas Astuuria Augustuse ajal 29–19 eKr. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud allikad Astuuria kohta. 6. sajandil hõivasid selle piirkonna sueebid ja läänegoodid.

8. sajandil lõppes Astuurias mauride vallutus. Mägist Astuuriat ei olnud kerge vallutada ja Astuuria jäi araablaste valdusse rohkem nimeliselt kui sisuliselt. Põgenenud kristlased organiseerisid mägedes vastupanuliikumise ja 722 kuulutati välja Astuuria kuningriik, millest sai alguse Hispaania tagasivallutus kristlastele ehk rekonkista.

10. sajandil asendas Astuuria kuningriigi Leóni kuningriik, mis integreeriti hiljem Hispaania kuningriiki. Alates 1388 kannab Hispaania troonipärija Astuuria vürsti tiitlit.

18. sajandil oli Astuuria Hispaania valgustusliikumise keskus. Tööstusrevolutsioon jõudis Astuuriasse pärast 1830. aastat, mil seal avastati kivisöe- ja rauamaagimaardlad ning need võeti kasutusele.

Samal ajal algas massiline emigratsioon Astuuriast. Kõige rohkem koliti Argentinasse, Uruguaysse, Puerto Ricosse, Kuubale ja Mehhikosse. Osa välismaal rikkaks saanud inimesi pöördus kodumaale tagasi ja neid hakati indiaanlasteks nimetama. Nende rajatud on paljud uhked villad Astuurias ning nende rahaga on asutatud hulk kultuuriasutusi, näiteks tasuta koole ja avalikke raamatukogusid.

Astuurial oli tähtis osa sündmustes, mis viisid Hispaania kodusõjani. 6.–22. septembril 1937 toimus Astuuria mägede üliraskel maastikul El Mazuco lahing, milles 33 000-meheline natsionalistide vägi suutis võita ligi 5000-mehelise vabariiklaste väe. Astuuria oli vabariiklaste kants ning sellepärast laskis Franco võimule saades Astuuria ümber nimetada: see kandis alates 1936. aastast kuni Franco surmani 1975 Oviedo provintsi nime. Nimi "Astuuria" taastati 1977. aastal pärast demokraatliku riigikorra taastamist.

30. detsembril 1981 sai Astuuria autonoomseks piirkonnaks. Autonoomsete piirkondade loomist võimaldas 1978 vastu võetud uus Hispaania põhiseadus. Juba 1978. aastal valiti esimene Astuuria piirkonnanõukogu president ja 11. jaanuaril 1982 nimetati see ametikoht ümber Astuuria presidendiks.

Haldus

Astuuria jaguneb 78 vallaks (hispaania keeles concejo 'nõukogu').

Astuuria autonoomiastatuudi järgi võib need ühendada maakondadeks (hispaania keeles comarca, astuuria keeles cotarru), kuid seda protsessi pole veel lõpule viidud. Alles määrusega 11/91 24. jaanuarist 1991 on kehtestatud 8 piirkonda ehk territoriaalse planeerimise ala,^[4] mis ei ole rangelt ametlikud maakonnad, vaid üksnes süsteem valdade andmete ühtlustamiseks Astuuria statistikas.^[5]

Kohturingkondi on 18.

Maakonnad

Astuuria maakondade kaart
Maakond	Vallad
Avilési maakond	Avilés, Candamo vald, Castrillóni vald, Corvera vald, Cudillero vald, Gozóni vald, Illase vald, Muros de Nalóni vald, Pravia vald, Soto del Barco vald
Caudali maakond	Alleri vald, Lena vald, Mierese vald
Eo-Navia maakond	Boali vald, Castropoli vald, Coaña vald, El Franco vald, Grandas de Salime vald, Illano vald, Navia vald, Pesozi vald, San Martín de Oscose vald, Santa Eulalia de Oscose vald, San Tirso de Abrese vald, Tapia de Casariego vald, Taramundi vald, Vegadeo vald, Villanueva de Oscose vald, Villayóni vald
Gijóni maakond	Carreño vald, Gijón, Villaviciosa vald
Nalóni maakond	Caso vald, Langreo, Laviana vald, San Martín del Rey Aurelio vald, Sobrescobio vald
Narcea maakond	Allande vald, Cangas del Narcea vald, Degaña vald, Ibiase vald, Tineo vald
Oriente maakond	Amieva vald, Cabralese vald, Cangas de Onísi vald, Caravia vald, Colunga vald, Llanes, Onísi vald, Parrese vald, Peñamellera Alta vald, Peñamellera Baja vald, Piloña vald, Ponga vald, Ribadesella vald, Ribadedeva vald
Oviedo maakond	Belmonte de Miranda vald, Bimenese vald, Cabranese vald, Grado vald, Llanera vald, Morcíni vald, Nava vald, Noreña vald, Oviedo, Proaza vald, Quirósi vald, Las Reguerase vald, Ribera de Arriba vald, Riosa vald, Sariego vald, Santo Adriano vald, Salase vald, Siero vald, Somiedo vald, Teverga vald, Yernes y Tameza vald

Vallad

Nimi		Elanike arv
hispaania keeles	astuuria keeles	2002	1. jaanuar 2005
1. Allande vald	Ayande	2374
2. Alleri vald	Ayer	14 786	13 702
3. Amieva vald		889
4. Avilés		83 511	83 855
5. Belmonte de Miranda vald	Miranda	2209
6. Bimenese vald		2071
7. Boali vald	Bual	2409
8. Cabralese vald		2362
9. Cabranese vald		1184
10. Candamo vald	Candamu	2503
12. Cangas de Onísi vald	Cangues d'Onís	6326
11. Cangas del Narcea vald		16 612	15 672
13. Caravia vald		575
14. Carreño vald		10 527	10 716
15. Caso vald	Casu	1995
16. Castrillóni vald		22 534	22 932
17. Castropoli vald		4204
18. Coaña vald	Cuaña	3646
19. Colunga vald		4165
20. Corvera vald	Corvera	15 951	15 769
21. Cudillero vald	Cuideiru	6055
22. Degaña vald		1483
23. El Franco vald		4162
24. Gijón	Xixón	270 211	273 931
25. Gozóni vald		11 006	10 674
26. Grado vald	Grau	11 518	11 128
27. Grandas de Salime vald		1295
28. Ibiase vald		2098
29. Illano vald	Eilao	620
30. Illase vald		1098
31. Langreo	Llangréu	47 796	46 558
32. Laviana vald	Llaviana	14 606	14 419
33. Lena vald	Ḷḷena	13 717	13 276
34. Llanera vald		12 279	13 283
35. Llanes		13.125	13.169
36. Mierese vald		48 418	45 943
37. Morcíni vald		3094
38. Muros de Nalóni vald	Muros	2189
39. Nava vald		5550
40. Navia vald		9068
41. Noreña vald		4452
42. Onísi vald		864
43. Oviedo	Uviéu	202 938	212 174
44. Parrese vald		5591
45. Peñamellera Alta vald		699
46. Peñamellera Baja vald	Peñamellera Baxa	1557
47. Pesozi vald	Pezós	238
48. Piloña vald		8667
49. Ponga vald		728
50. Pravia vald		9245
51. Proaza vald		876
52. Quirósi vald		1566
53. Las Reguerase vald	Les Regueres	2097
54. Ribadedeva vald	Ribadeva	1828
55. Ribadesella vald	Ribeseya	6270
56. Ribera de Arriba vald	La Ribera	1987
57. Riosa vald		2543
58. Salase vald		6695
59. San Martín de Oscose vald	Samartín d'Ozcos	502
60. San Martín del Rey Aurelio vald	Samartín del Rei Aurelio	20 186	19 698
61. San Tirso de Abrese vald	Santiso d'Abres	628
62. Santa Eulalia de Oscose vald	Santalla d'Ozcos	557
63. Santo Adriano vald	Santu Adrianu	320
64. Sariego vald	Sariegu	1372
65. Siero vald		48 569	48 991
66. Sobrescobio vald	Sobrescobiu	839
67. Somiedo vald	Somiedu	1631
68. Soto del Barco vald	Sotu'l Barcu	4178
69. Tapia de Casariego vald	Tapia	4358
70. Taramundi vald		875
71. Teverga vald	Teberga	2172
72. Tineo vald	Tinéu	12 566
73. Valdési vald		14 854	14 205
74. Vegadeo vald	A Veiga	4573
75. Villanueva de Oscose vald	Vilanova d'Ozcos	419
76. Villaviciosa vald		14 189	14 360
77. Villayóni vald		1895
78. Yernes y Tameza vald		226

Rahvastik

Astuuria rahvastik on koondunud piirkonna keskosa orgudesse ja rannikule. Mäed on hõredalt asustatud.

Keeled

Ametlik keel on hispaania keel. Kohalik astuuria keel ei ole ametlik, kuid on Astuuria autonoomiastatuudi järgi erilise kaitse all. Piirkonna lääneserval Galicia piiri ääres kõneldakse galeegi keelt.

Linnad

Astuuria suurimad linnad on sadamalinn Gijón (astuuria keeles Xixón) 274 037 elanikku; siin ja edaspidi 1. jaanuari 2007 seisuga, pealinn Oviedo (astuuria keeles Uviéu, mõlemad ladina nimest Ovetum) 216 607 elanikuga ja tööstuslinn Avilés 83 320 elanikuga.

Suurimad vallad

(1. jaanuar 2005)

Vald	Elanike arv
Gijón	273 931
Oviedo	212 174
Avilés	83 855
Siero vald	48 991
Langreo	46 558
Mierese vald	45 943
Castrillóni vald	22 932
San Martín del Rey Aurelio vald	19 698
Corvera vald	15 769
Cangas del Narcea vald	15 672
Llanes	12 982
Ribadesella	6205

Majandus

Sajandeid olid peamised tegevusalad Astuurias põllumajandus ja kalapüük. Levinud oli piima ja piimasaaduste tootmine, mis elas 1960. aastatel läbi hüppelise tõusu.

1830. aastatel algas Astuurias kivisöe kaevandamine ja terase tootmine. Astuuriast sai Hispaania terasetööstuse keskus. Tänapäeval on terasetööstus languses ja kivisöemaardlad ammendumas.

Pärast Hispaania astumist Euroopa Liitu 1986 on liidu rahaga rajatud palju maanteid ja muid infrastruktuure.

2008. aastal oli Astuuria kogutoodang inimese kohta 22 640 eurot, mis on 90,2% Euroopa Liidu keskmisest (25 100 eurot). See andis Hispaania provintside seas 12. koha. See oli suur langus võrreldes paari-kolmekümne aasta taguse ajaga, mil Astuuria oli Lõuna-Euroopa üks rikkamaid piirkondi. Töötus oli 8,43%, mis oli nii Hispaania kui ka Euroopa Liidu keskmisest väiksem.

Viited

↑ https://www.ine.es/consul/serie.do?d=true&s=DPOP24502
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 Suur maailma atlas, lk 60
↑ ^3,0 ^3,1 Guía Oficial de Campings. TURESPAÑA. Secretaría de Estado de Comercio y Turismo, Ministerio de Economía. Madrid 2003
↑ "Decreto 11/1991, de 24 de Enero, por el que se aprueban las Directrices Regionales de Ordenación del Territorio de Asturias". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2003. Vaadatud 19. juulil 2003.
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuli 2011. Vaadatud 14. aprillil 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

Astuuria – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] ttps://www.ine.es/consul/serie.do?d=true&s=DPOP24502

[SMA-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 Suur maailma atlas, lk 60

[kämpingud-3] 3,0 ^3,1 Guía Oficial de Campings. TURESPAÑA. Secretaría de Estado de Comercio y Turismo, Ministerio de Economía. Madrid 2003

[pvtUY-4] "Decreto 11/1991, de 24 de Enero, por el que se aprueban las Directrices Regionales de Ordenación del Territorio de Asturias". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2003. Vaadatud 19. juulil 2003.

[ewoiL-5] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuli 2011. Vaadatud 14. aprillil 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]