Lugo provints

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lugo provints

hispaania Provincia de Lugo
galeegi Provincia de Lugo


Pindala: 9856[1] km²
Elanikke: 355 500 (2008)
Keskus: Lugo
Lugo provintsi asendikaart

Lugo provints on provints Hispaanias Galicia autonoomses piirkonnas.

Lugo provints piirneb kirdes Astuuriaga, kagus Leóniga, lõunas Ourensega, edelas Pontevedraga ja läänes A Coruña provintsiga. Põhjast piirab teda Atlandi ookeani kuuluv Biskaia laht.

Provintsi idaosas on Macizo Galaico mäed. Sinna ulatuvad ka Kantaabria mäed. Kantaabria mägedes Lugo ja Leóni provintsi piiril on Lugo provintsi kõrgeim tipp, 1987 m kõrgune Cuina mägi.[2]

Provintsi suurim jõgi on põhjast lõunasse voolav Miño, mis suubub Atlandi ookeani Hispaania ja Portugali piirijõena. Vastassuunas, lõunast põhja voolavate jõgede seas on suurimad Navia ja Eo, millest esimene suubub ookeani Astuurias ja teine Lugo provintsis.[2]

Provintsi keskus on Lugo. Suuremad asulad on veel Monforte de Lemos, Viveiro, Ribadeo, Vilalba, Sarria, Burela ja Chantada. Kokku on provintsis 67 valda, millest 10 elanike arvult kõige suuremat on toodud juuresolevas tabelis.

Vald Elanike arv
Escudo de Lugo 3pergamiño.svg Lugo 97 635
Escudo de Monforte de Lemos 2002.svg Monforte de Lemos 19 546
Coat of Arms of Viveiro.svg Viveiro 16 238
Coat of Arms of Vilalba (Lugo).svg Vilalba 15 437
Coat of Arms of Sarria.svg Sarria 13 508
Coat of Arms of Ribadeo.svg Ribadeo 9983
Escudo de Foz.svg Foz 9970
Escudo de Burela.svg Burela 9381
Chantada.svg Chantada 9014
Escudo de Guitiriz.svg Guitiriz 5896

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Lugo provintsi aastane keskmine temperatuur on +11,2 °C, jaanuaris +7,9 °C, augustis +19,8 °C.[1]

Aastas sajab keskmiselt 942 mm, sealhulgas jaanuaris 68 mm ja augustis 3 mm. Aastas paistab päike keskmiselt 1895 tundi, sealhulgas jaanuaris 96 ja augustis 258 tundi.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Guía Oficial de Campings. TURESPAÑA. Secretaría de Estado de Comercio y Turismo, Ministerio de Economía. Madrid 2003, lk. 423
  2. 2,0 2,1 Suur maailma atlas, lk. 60

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]