Luga rajoon

Allikas: Vikipeedia
Luga rajoon

vene Лужский район
(Lužski rajon)

Pindala: 6006,44 km²[1]
Elanikke: 72 879 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12,1 in/km²
Keskus: Luga
Kaart

Luga rajoon (vene keeles Лужский район) on haldusüksus Venemaal Leningradi oblastis. Rajoon paikneb oblasti lõunaosas ja piirneb Leningradi oblasti Gattšina rajooni, Tosno rajooni, Slantsõ rajooni, Volossovo rajooni ning Novgorodi oblasti ja Pihkva oblastiga.

Rajooni pindala on 6006,4 km2. Sellest põllumajanduslikku maad on 2246 km² (37%) ja metsa 2355 km² (39%). Rajooni pindala moodustab umbes 8% oblasti pindalast.

Luga rajoon moodustati 1927. aasta septembris senise Luga maakonna (уезд) asemele. Maakond omakorda oli moodustatud 1781. aastal. Praegused rajooni piirid ja kirjeldus pärinevad 28. septembrist 2004.

Rajoonis on 2 linnalist asulat ja 13 külaasundust.

Rajooni keskuseks on Luga, mis paikneb Peterburist 140 kilomeetri kaugusel maanteede ja raudteede sõlmpunktis. Linna pindala on 38,72 km² ja 2010. aasta rahvaloenduse ajal elas seal 38 593 inimest.

Suuremad asulad on Luga, Tolmatšovo, Zaklinje, Oredež ja Osmino.

Rajoonis ilmub ajaleht Лужская правда (Luga Tõde) ja tegutseb raadiojaam Микс (Mix).

Geograafia ja kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Luga rajooni pinnamood kujunes paljuski välja viimase jääaja tagajärjel. Tegemist on suhteliselt tasase piirkonnaga, kus absoluutne kõrgus merepinnast kõigub 0 ja 100 meetri vahel ning kõrgeim punkt ulatub 155 meetrini üle merepinna. Rajoonile on iseloomulik jõgede ja ojade rohkus. Ühtekokku on neid umbes 250. Pikimad rajooni läbivad jõed on Luga jõgi (pikkus 353 km) ja selle lisajõed Oredeži jõgi (192 km) ja Saba jõgi (pikkus 90 km).

Keskmine temperatuur juunis on 17 °C, jaanuaris –8 °C. Sademeid on aastas keskmiselt 600–700 mm.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Luga raudteejaam

1777. aastal moodustati Pihkva kubermangu koosseisus Luga maakond, mille keskuseks sai samal aastal linna õigused omandanud Luga linn. Ümberkorralduste tulemusena liideti Luga maakond 1781. aastal Peterburi kubermanguga. Mälestusena kunagisest seotusest Pihkva kubermanguga on Luga linna vapi ülemises osas kujutatud endist Pihkva vappi.

1927. aastal moodustati Leningradi oblasti Luga ringkonnas (vene k. округ) Luga rajoon, administratiivse keskusega Lugas. Ringkondade kaotamisega 1930. aastal hakkas Luga rajoon kuuluma otse oblastisse.

Teise maailmasõja ajal oli rajoon sakslaste poolt okupeeritud ja sai olulisel määral kannatada.

1. jaanuaril 2006 sai rajoon munitsipaalse rajooni staatuse (vene k. муниципальный район).

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Luga rajoonis alaliselt 78759 inimest, mis moodustas 4,59% oblasti elanikkonnast. 53% rahvastikust elab linnalistes asulates – Lugas ja Tolmatšovos. Suvekuudel kasvab maakonna rahvaarv märgatavalt Peterburist pärit suvitajate ja puhkajate arvelt. Piirkonnale on iseloomulik rahvastiku vananemine ja kahanemine. Näiteks 2012. aastal elas rajoonis hinnanguliselt 77 tuhat inimest.

Administratiivne jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Luga rajoonis on kaks linnalist asundust ja 13 külaasundust:

Nimetus Elanike arv (2010) Asustatud punkte Administratiivne keskus
Volodarskoje (Володарское сельское поселение) 1605 13 Volodarskoje
Vološovo (Волошовское сельское поселение) 1511 17 Vološovo
Dzeržinski (Дзержинское сельское поселение) 3254 17 Dzeržinski
Zaklinje (Заклинское сельское поселение) 4706 34 Zaklinje
Luga (Лужское городское поселение) 39172 5 Luga
Mšinski (Мшинское сельское поселение) 3443 20 Mšinskaja
Oredež (Оредежское сельское поселение) 3031 12 Oredež
Osmino (Осьминское сельское поселение) 3212 54 Osmino
Retjun (Ретюнское сельское поселение) 1943 20 Retjun
Serebrjanski (Серебрянское сельское поселение) 1755 19 Serebrjanski
Skreblovo (Скребловское сельское поселение) 3186 33 Skreblovo
Tjosovo (Тёсовское сельское поселение) 2150 12 Tjosovo-4
Tolmatšovo (Толмачёвское городское поселение) 4976 39 Tolmatšovo
Torkovitši (Торковичское сельское поселение) 1387 4 Torkovitši
Jam-Tjosovo (Ям-Тёсовское сельское поселение) 3428 49 Jam-Tjosovo

Valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgeimaks rajooni esinduskoguks on saadikute nõukogu (vene k. Совет депутатов). Sinna kuulub kaks esindajat igast asundusest: asunduse juht ja üks saadik, kes on valitud kohaliku saadikute nõukogu ridadest. Rajooni esinduskogu valib oma liikmete hulgast nõukogu esimehe (vene k. Глава района).

Võimu teostab Administratsioon (vene k. Администрация). Administratsiooni juhi nimetab ametisse saadikute nõukogu. Juhi kandidaadi valib selleks loodud komisjon, mille liikmed nimetab nii saadikute nõukogu kui Leningradi oblasti kuberner. Administratsiooni koosseisus on umbes 20 osakonda, mis tegelevad erinevate teemade ja valdkondadega (nt majanduslik areng, haridus, kultuur, noorsootöö, arhitektuur ja kapitaalehitus jms).

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal toodeti rajoonis 41 280,5 tonni piima. Aastane väljalüps lehma kohta oli keskmiselt 6453 kilogrammi. Edukaimates majandites oli see üle 9000 kilogrammi lehma kohta aastas.

Liha toodeti 2011. aastal 4805,9 tonni. Veiseid oli 2012. aasta 1. jaanuari seisuga maakonnas 22 797 ja lehmade arv 6422. Sigu oli 2079.

Kartuli saagikus oli 2011. aastal 168 tsentnerit hektarilt ja teravilja saagikus 26,3 tsentnerit hektarilt.

Põllumajandusega oli 2011. aastal hõivatud keskmiselt 1686 inimest. Töötajate keskmine palk oli 13 758 rubla kuus (ca 350 eurot).

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Borovoe mõisa peahoone

Rajoonis on üle paarikümne mõisahoone või -vareme, samuti kümneid kirikuid ja palvemaju. Suuremad muuseumid on:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]