Arutelu:Neeger

Mis saab Aafrikast tulnud neegril olla pistmist afroameeriklasega?! Ei mingisugust. Sellisel kujul artikli koht on prügikastis, kuigi sellenimeline artikkel oleks vajalik. Valju 13. aprill 2007, kell 19:10 (UTC)

Minu meelest vajab see jutt lihtsalt toimetamist. Kui kustutada, siis tuleb otsast peale hakata. Andres 13. aprill 2007, kell 21:37 (UTC)

---

Arvan, et sõnadel negro ja nigger ei ole ühesugune staatus. Andres 22. september 2008, kell 14:28 (UTC)

---

Väide, et eesti keeles puudub sõnal "neeger" halvustav alatoon, on minu arvates liiga kategooriline. Markku 17. juuni 2010, kell 10:51 (EEST)

Tegin ümber. Andres 17. juuni 2010, kell 12:48 (EEST)

---

Nigger ei ole tänapäeval ka enam ainult pejoratiivne sõna (neegrid ise kasutavad seda). Andres 8. märts 2011, kell 08:26 (EET)

Selle kohta on sadu raamatuid ja artikleid kirjutatud. Ülisuur enamus ameerika sotsiolingviste peab seda sõna 20. sajandi teisel poolel ja 21. sajandi alguses üheselt halvustavaks. See, et ameerika mustanahalised sõna omavahel kasutavad, ei ole argument. Ka Eestis on sõpruskondi, kes omavahelise rühmasisese koodsõnana termineid nagu 'tõbras', 'jorss' jmt. kasutatavad. Kui on vaja, võin viidata. Tahaks väga näha viiteid autoriteetidele, kes niggerit mittepejoratiivseks peavad. Kodumaiste keeleekspertide arvamusi ei saa arvestada, sest minu teada pole neist ükski ise niggeri kasutamise kohta sotsiolingvistilist uuringut läbi viinud. --Vihelik 8. märts 2011, kell 21:14 (EET)

Sinu parandus oli kindlasti õige. Ma ju rääkisin lihtsalt sellest, mida sama lause teises pooles mainitakse. Tegu ei ole mingis kitsas ringkonnas levinud kasutusega. Ja arvan, et selles teises tähenduses võib seda pidada slängisõnaks. Vaata [1], [2]. Viimases sõnastikus on mainitud ka üht teist konteksti, kus kasutus ei ole halvustav. Rääkimata muidugi sellest, et algselt see sõna halvustav ei olnud.

Aga olen muidugi nõus, et halvustavat sõna võidakse kasutada pickwicklikus tähenduses, ja ta jääb iseenesest siiski halvustavaks. Andres 8. märts 2011, kell 21:47 (EET)

Ikkagi ma ei mainiks slängi. Seda põhjusel, et 'släng' on leksikograafiline ja -loogiline termin, millega sõnastikus märgendatakse kindlate kriteeriumite alusel märksõnade tähendusi. OED annab niggerile (inimest silmas pidades, on ka masinaid jmt.) 13 tähendust ja alatähendust, millest ükski pole slängiks märgendatud. Rühmasiseste koodsõnade kasutamine on keeruline sotsiolingvistiline nähtus, mille ühesõnaline "slängiks" tembeldamine võrduks minu arvates praktilist keeleteadust eirava vulgaarsotsioloogiaga. OED ja M-W on koostanud leksikograafina palka saavad emakeelsed inglismannid ja jänkid, kas meie inglise keele tunnetus on nende omast parem? --Vihelik 8. märts 2011, kell 22:55 (EET)

Väga hea, et Sa sellele sõnaraamatule viitad. Ma lihtsalt avaldasin arvamust, et slängist rääkimine ei pruugi vale olla. Tähenduste ammendavam avamine kuulub Vikisõnastikku. Andres 8. märts 2011, kell 23:25 (EET)

---

Halvustavale tähendusele viitab ka sõna kasutamine iroonilise varjundiga liitsõnades nagu leheneeger ja IT-neeger.

Sama hästi võiks öelda, et ka sõna "pung" on halvustava tähendusega, on olemas liitsõna "kitsipung". Andres 8. märts 2011, kell 15:15 (EET)

Mitte päris. Neis liitsõnades viitab "neeger" siiski kellelegi, kes teeb yksluist või väheväärtuslikku tööd kesise tasu eest. "Kitsipungas" on halvustav sõna esimene pool "kitsi-", "lehe-" ja "IT-" kohta seda väita ei saa. --Oop 8. märts 2011, kell 19:42 (EET)

Tõepoolest.

Aga minu meelest ei ole asi mitte selles, et "neeger" oleks halvustava tähendusega, vaid selles, et nende inimeste olukorda võrreldakse neegrite kunagise (või ka praeguse) olukorraga. Kui need sõnad üldse on halvustavad, siis tuleb see võrdlusest, nagu näiteks võib olla ka siis, kui inimest võrreldakse loomaga. Näiteks inimese nimetamine seaks on halvustav, sea nimetamine seaks aga ei ole. Andres 8. märts 2011, kell 20:53 (EET)

Nojah, aga kui ma kedagi sõiman liitsõnaga, mille esimene ots on viisakas ja teine "-siga", siis on see teine pool ikkagi halvustav, eks ole. Näiteks viitab vähelevinud ahastushyye "metssigadus!" teo halvustamisele assotsiatsiooni kaudu sigaduse ja seeläbi sea, mitte metsaga. --Oop 8. märts 2011, kell 20:58 (EET)

Seda küll. Jutt on aga sellest, kas "siga" sea kohta öelduna on halvustav. Iseenesest ei ole, aga kui sa siga põlgad, siis on. Nii ka "neegriga". Ja kui neegreid põlatakse, siis muutuvad kõik sõnad, millega neid nimetatakse, halvustavateks. Andres 8. märts 2011, kell 21:23 (EET)

Eemaldan sõna "ka", sest see viitab, nagu KA eelnevad laused põhjendaksid sõna halvatähenduslikkust, mis aga nii ei ole. Mis puutub "leheneegrisse", siis sellisel puhul on halvustav just liitsõna "leheneeger", mitte "neeger". Need on kaks ise asja. "Leheneeger" ja muud sellised -neegrid käivad selle kohta, et tegu on viletsate ja madala suhteliselt madala positsiooni töödega, reatöötajatega. Metafoori lähtekohaks on stereotüüpne eeldus, et neegrid töötavad sellistel kohtadel. Samamoodi näiteks võib ka sõna "klatšimoor" olla naistele solvav, sest eeldab stereotüüpselt, et vanad naised tegelevad klatšiga. Ilmselgelt ei ole kumbki juhtum põhjenduseks, et sõnad "neeger" või "moor" üksikult oleksid halvustavad.

Samuti või tekkida küsimus, et kui ma näiteks ütlen "rumal leheneeger Rein Sikk", siis kelle suhtes see halvustavam on - kas Rein Siku suhtes, et teda võrreldakse neegriga või neegri suhtes, et teda võrreldakse Rein Sikuga? --Kriku (arutelu) 15. oktoober 2015, kell 20:44 (EEST)

Mu meelest need põlgajad eelistavad reeglina sõna "neeger" kasutamist "mustanahalise" vms asemel ja just sellepärast, et nende jaoks esimene on halvustav sõna, teine aga mitte (piisavalt). --Minnekon (arutelu) 28. september 2015, kell 00:37 (EEST)

Nõus. Aga kui sõna "neeger" marginaliseerub", siis küllap hakkavad põlgajad halvustavana kasutama sõna "mustanahaline". Andres (arutelu) 28. september 2015, kell 12:25 (EEST)

---

USA-s arvatakse nende hulka ka mulatid. Väga jäme üldistus kohe sissejuhatavas osas. Nt Põhja-Carolina väidetavalt indiaanisegune lambi rahvas rahvas on mulatid, ent segregatsiooni ajal neid neegriteks/mustadeks/afro-ameeriklasteks ei peetud ja viimaste koolidesse ei saadetud. Sama kehtib Oklahoma nn "mustade tšerokiide" kohta, kellest paljudes indiaaniverd üldse ei ole. Näiteid on veelgi. --Vihelik 8. märts 2011, kell 23:27 (EET)

Sul on kindlasti õigus, kui tood vastunäiteid. Aga tegu on siiski eranditega, kas pole? Me võime lisada sõna "tavaliselt" või "enamasti" ning lisada joonealuse märkuse erandite kohta. Andres 8. märts 2011, kell 23:34 (EET)

Aga kui Sa küsid, kes arvab, siis nii ametkonnad kui ka tavalised inimesed. Andres 8. märts 2011, kell 23:40 (EET)

Kui lisada 'tavaliselt' või 'enamasti', siis minugi poolest. Teen muudatuse artiklisse. --Vihelik 8. märts 2011, kell 23:51 (EET)

Ametkonnad nii ei arva, USA-s määratleb iga inimene oma rassi ise. Kui inimene ise ei määratle, siis teeb seda tema eest ametnik. Siin kerkib jälle üles sadasid tuhandeid inimesi puudutav "erand": hispaaniakeelsed ladina-ameerika päritolu ameeriklased määratletakse ametlikus statistikas nahavärvile vaatamata pea-aegu alati "latiinodena". Elik, ole sa must või valge või sinine või kollane, kui oled sisse rännanud Hondurasest, oled valitsuse jaoks "latiino". --Vihelik 8. märts 2011, kell 23:51 (EET)

Siis võib sellegi kohta allmärkuse teha. Rahvaloendustel USA-s kasutatavate rassikategooriate kohta tuleks teha eraldi artiklid. Andres 9. märts 2011, kell 07:07 (EET)

Kuhu panna selline tsitaat:

Neeger on põhiloomult südamlik, ülimalt emotsionaalne, siis sensuaalne ja stimuleerimise puhul kirglik. Ta armastab suurustada ja on võimeline meloodiliseks artikulatsiooniks; tal on alaarenenud artistlikud võimed ja maitse – neegrist saab hea käsitöölise ja meistrimehe – ja tasakaalutu iseloom, mis tuleneb puudulikust enesekontrollist, eriti seksuaalsuhete osas; ning ta orienteerub halvasti, ehk ei suuda tajuda oma positsiooni ja olukorda ümbritsevas keskkonnas, millest annab tunnistust eriline nii-nimetatud kehkjalikkus, mis tema puhul eriti silma torkab. Selline iseloom on neegrite puhul muidugi täiesti ootuspärane, sest nende aju tagaosa on suur ja esiosa väike.

Robert Bennett Bean. Stephen Jay Gould. Vääriti mõõdetud inimene. 2001. Lk. 119.

--Numbriga kärumees 15. juuni 2011, kell 13:28 (EEST)

Ilma kontekstita ei paneks ma seda kuhugi. Esiteks näeb see välja kas irooniline või tsiteerib Gould kedagi teist (R.B.Bean? praegu on need kaks esitatud kui kaasautorid), mispuhul tuleks anda viide algsele autorile, raamatule ja aastale, soovitavalt kommentaariga. Teiseks on negrofoobseid tsitaate kõik kohad täis; sama hästi võiks poliitilise ebakorrektsuse nautijad tsiteerida 1911. aasta Britannicat. Kolmandaks tundub lauseosa "tal on alaarenenud artistlikud võimed ja maitse – neegrist saab hea käsitöölise ja meistrimehe" olevat kahtlane, kuna esimene ja teine pool näivad olevat vastuolus; võib-olla on asi kehvas tõlkes, sest eesti keeles ei tähenda "artistlikud võimed" yldse eriti midagi (võimed žongleerida ja akrobeerida?) ja hea maitse on käsitöölisele tarvilik. --Oop 16. juuni 2011, kell 09:13 (EEST)

Jah, Gould tsiteerib Beani. --Numbriga kärumees 16. juuni 2011, kell 12:54 (EEST)

---

Christie teose esialgne pealkiri on siiski "Ten Little Niggers".  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. september 2014, kell 22:20 (EEST)

---

Praegune artikkel ütleb: Argikeeles on siiski sõna "neeger" levinuim väljend Aafrika mustanahalise tähistamiseks eesti keeles. Mulle tundub, et tänasel päeval enam nii pole. Ja mitte-argikeeles on see juba tükk aega oma sünonüümidest vähem levinud. Ma arvan, et ka artikli pealkirja võiks sellest lähtuvalt ära muuta. --Minnekon (arutelu) 28. september 2015, kell 00:37 (EEST)

Nii- või teistpidine väide pole vist tõendatavad, nii et tuleb vist välja jätta.

Kogu artikkel räägib sõnast. Artikli pealkiri võiks olla Neeger ja asja enese kohta võiks siis teha artikli pealkirjaga Mustanahalised. Andres (arutelu) 28. september 2015, kell 11:47 (EEST)

Info selle kohta, kes neegrid on (negroidne rass: https://en.wikipedia.org/wiki/Negroid) ja sõnakasutuse kohta mahub lahedasti ühte artiklisse ära. Praegune artikkel käib aga kitsalt Aafrika neegrite kohta. --Kriku (arutelu) 3. märts 2016, kell 20:29 (EET)

Artiklis Rass öeldakse, et tegelikult pole rasse üldse olemas ja inimeste peamine erinevus on vaid kultuuriline.--80.235.107.11 12. oktoober 2017, kell 15:18 (EEST)

Pigem tuleks eraldi artikkel teha etnonüümidest, mille heakõlalisus on kellegi arust vaieldav. See on tihti (mitte küll neegrite puhul) ka eneseidentifikatsiooni / teiste poolt antud nimetuse küsimus. Kogu see laplaste ja mustlaste jutt ei puutu siia. --Kriku (arutelu) 3. märts 2016, kell 21:11 (EET)

Pakun, et asjast enesest tuleks rääkida artiklis Mustanahalised ja sõnast artiklis Neeger. Neegrid võiks jääda ümbersuunamiseks artiklile Mustanahalised. Andres (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 15:28 (EEST)

Leian endiselt, et artikli pealkiri peaks olema "neeger" ja siin tuleks rääkida ainult sõnast. --Andres (arutelu) 9. detsember 2022, kell 13:16 (EET)

Tahtsin seda jälle öelda. Pealkiri ja sisu pole vastavuses. --Andres (arutelu) 29. september 2023, kell 12:01 (EEST)

James Watson

Nobeli preemia laureaat ja DNA-uuringute pioneer James Watson on tuginedes oma uuringutele väitnud, et aafriklased on vähem intelligentsed kui valged inimesed.[3]

Väide käib "aafriklaste", mitte neegrite kohta. Ta mainib selles intekas ka mustanahalisi, aga teistsuguse väite osana. Lisaks ei toeta ta seda väidet "oma uuringutele", vaid "kõikidele testidele", mida iganes see tähendab. Ja aafriklasi ei võrdle ta "valgete inimestega" - kuigi Delfi refereerib siin korrektselt The Independenti, siis viimane on selle väljendi originaalintervjuud tõlgendades ise juurde lisanud. --Minnekon (arutelu) 21. august 2018, kell 01:06 (EEST)

---

Sellisel kujul muudatus ei lähe läbi. See artikkel räägib suuremas osas sõnast neeger. Tuleks teha eraldi artikkel mustanahalised. USA mustanahalised pole kindlasti aafriklased. Pakutud muudatus on ka sõnastuselt vähem neutraalsem kui praegune variant. Cumbril (arutelu) 9. september 2018, kell 17:17 (EEST)

Pakun, et oleksid eraldi artiklid Neeger (sõnast) ja Mustanahalised (mõistest ja asjast). Andres (arutelu) 9. september 2018, kell 18:44 (EEST)

Kui see artikkel on sõnast, siis tuleks see 1. defineerida teisiti, 2. välislinkida teisiti. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. mai 2020, kell 07:42 (EEST)

Neegrid (ka mustanahalised) on Musta Aafrika tumeda nahavärviga põliselanikud ja nende järglased mujal maailmas. Ameerika Ühendriikides arvatakse nende hulka enamasti ka mulatid ning kohalikke mustanahalisi nimetatakse seal afroameeriklasteks. Laiemas mõttes nimetatakse neegriteks kõiki mustanahalisi (ka Lõuna-Aasia ja Melaneesia rahvaid). Tõstsin selle jutu siit välja, sest see võiks kuuluda artiklisse mustanahaline, vrd näiteks de:Schwarze. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. mai 2020, kell 07:59 (EEST)

---

"... "murjan" ja "moorlane", mis musta nahavärvi tähistamise kõrval muutusid peagi sõimusõnadeks" – kelle väide see sõimusõnajutt on? ÕS küll nii ei arva. Kuriuss (arutelu) 11. jaanuar 2021, kell 12:47 (EET)

---

"on 16.-17. sajandil erinevatesse keeltesse jõudnud sõna" See sõna oli kasutusel juba 14.-15. sajandil. Velirand (arutelu) 11. jaanuar 2021, kell 13:23 (EET)

---

Miks asendati "Halvustavale tähendusele viitab sõna kasutamine iroonilise varjundiga liitsõnades nagu leheneeger ja IT-neeger" lausega "Naljatledes on kasutatud sõna "neeger" sellistes ametile viitavates liitsõnades nagu "leheneeger" ja "IT-neeger"". Ühtviisi viitamata on mõlemad väited, aga minu meelest kasutatakse seda pigem negatiivses tähenduses, st teeb mitteaustusväärset tööd nagu neegrid või neegerorjad, ja kui see on nali, siis tögav nali. --Minnekon (arutelu) 11. jaanuar 2021, kell 13:48 (EET)

---

tõstsin selle teksti välja, sest nendel sõnadel ei ole seost sõnaga "neeger": "==Sarnased sõnad eesti keeles== Eesti keele vanematest kihistustest võib sõnaga "neeger" võrrelda sõnu "[[murjan]]" ja "[[moorlane]]", mis musta nahavärvi tähistamise kõrval muutusid peagi sõimusõnadeks{{lisa viide}}. Ka etnonüüm "[[Mustlased|mustlane]]" oli algselt halvustav ja ehkki seda tänapäeval otseselt niisugusena ei tajuta, asendatakse see tihtipeale sõnaga "roma". Analoogseks võib pidada ka etnonüümi "laplane". Ehkki eesti keeles seda nii ei mõisteta, on see etümoloogiliselt siiski halvustav, mistõttu eelistatakse uuemal ajal omanimetust "[[Saamid|saam]]"{{lisa viide}}."--Andrus Kallastu (arutelu) 21. mai 2021, kell 12:52 (EEST)

Panin murjani ja moorlase tagasi artiklisse, sest neid on neegri sünonüümina kasutatud. --Minnekon (arutelu) 21. mai 2021, kell 19:11 (EEST)

---

Kuidas täna tehtud muudatustesse suhtuda? Velirand (arutelu) 8. september 2021, kell 13:24 (EEST)

Ühe viitamata väite teise viitamata väitega asendamisse on keeruline kuidagi suhtuda. Pildiallkirjast sõna "neeger" väljajätmine muutis igatahes segasemaks, mida pilt kujutab ja miks ta artiklis on. Asendasin senise foto, kus keegi vikipedist ilmselt originaaluurimuse korras neegri oli tuvastanud, maaliga, millel juba autori kohaselt neeger peal on. Kaardi võtsin üldse välja, sest puudub info, kelle arvates seal neegrite asuala kujutatakse. Muutsin tagasi väite, justkui sõna "neeger" eesti keeles enam ei kasutataks ja et see oleks igal juhul solvav. --Minnekon (arutelu) 8. september 2021, kell 14:00 (EEST)

Seda ka et "neeger" võib olla kellegi jaoks solvav sõna, aga see pole alus, et sõna Vikipeedias mitte tarvitada. Me ei saa rääkida terminist "neeger" ilma seda sõna kasutamata. --Minnekon (arutelu) 8. september 2021, kell 14:17 (EEST)

Tänapäeval sõna 'neeger' kasutamine ei ole 'vahel' solvav, see on solvav ja need, kes ise sinna kogukonda ei kuulu, ei saa seda kasutada. Wikipedia artikkel sel teemal on aksepteeritav seletamaks selle kunagi kasutuses olnud sõna tagamaid ja põhjuseid, miks seda mitte kasutada. Kindlasti peaks välja tooma, et selle sõna kasutamine on enamasti solvav, mitte vahel. Selle artikli juba eksisteerivates viideteski leidus materjale selle kohta. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas KatarinaMeister (arutelu • kaastöö) 8. september 2021, kell 14:35.

Kui artiklis midagi väidetakse, siis peaks sellele järgnema viide allikale, mis kinnitab väidet. Kui väide solvavuse kohta on kategooriline (nt "sõna "neeger" on solvav"), siis peaks allikatest selguma, et solvavus on üldtunnustatud, vastasel juhul saab kirjutada vähemkategooriliselt, et x ja y autori arvates on sõna solvav (ja z arvates vb ei ole). Vähemalt praeguses artiklis leiduvate allikate põhjal ma näe, et see seisukoht oleks üldtunnustatud. Samamoodi kui kirjutada, et on "enamasti solvav", siis tuleb näidata, kust see "enamasti" pärineb. Tegid ka muudatuse, et "Eesti keeles kasutati sõna "neeger"..." justkui sõna enam ei kasutataks. Minu arust kindlasti kasutatakse. Veel üks muudatus oli "Tänapäeval mõistetakse sõna "neeger" enamikes riikides diskrimineerivas tähenduses sõimusõnana." Võimalik, aga kust see statistika pärineb? Eraldi probleem on, et kuivõrd saab niimoodi eestikeelset "neegerit" teiste keelte sõnadega võrdsustada. Kui rääkida üldiselt solvavast sisust Vikipeedias, siis Viki ülesanne on ikkagi kajastada, mida allikates teatud nähtuse kohta kirjutatakse ja seda ka siis kui sisu võib kellelegi solvav olla. Moraaliotsuse saavad lugejad ise teha, mitte Vikipeedia nende eest. Ingliskeelse Viki reeglites on sellest ka lähemalt kirjutatud (en:Wikipedia:NOTCENSORED): "Wikipedia may contain content that some readers consider objectionable or offensive‍—‌even exceedingly so. Attempting to ensure that articles and images will be acceptable to all readers, or will adhere to general social or religious norms, is incompatible with the purposes of an encyclopedia... Some articles may include images, text, or links which are relevant to the topic but that some people find objectionable. Discussion of potentially objectionable content should usually focus not on its potential offensiveness but on whether it is an appropriate image, text, or link."– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Minnekon (arutelu • kaastöö) 8. september 2021, kell 18:14‎.

Kaks välislinki peaksid olema siin asjakohased, üks eesti ja teine inglise (originaal) keeles: https://novaator.err.ee/1608314786/eestlasi-hoiti-orjuses-samade-vaidetega-nagu-ameerika-mustanahalisi ja https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/0144039X.2020.1816101?journalCode=fsla20& --46.131.37.227 8. september 2021, kell 18:47 (EEST)

"Neegri" terminist Kruusmaa otseselt siiski ei paista rääkivat, aga ta jah kasutab seda sõna, õigemini "neegerorja" sõna. --Minnekon (arutelu) 8. september 2021, kell 20:09 (EEST)

Esialgu kasutati sõna "neeger" kolonialismi, orjanduse ja rassismi kontekstis.

millal oli esialgu? --WikedKentaur (arutelu) 15. juuli 2022, kell 21:06 (EEST)

---

Kuidas suhtuda kell 13:51 tehtud muudatustesse? Velirand (arutelu) 13. mai 2023, kell 14:20 (EEST)

---

Agatha Christie raamatus ei ole neegritest juttu, neid mainivad ainult laulusõnad. --Andres (arutelu) 29. september 2023, kell 12:01 (EEST)

viitamata

18. sajandil hakati seda kasutama üldisemalt negriidse rassi tähenduses ning see jõudis nii tavakeelde, kirjandusse kui ka teadusse. 

Tänapäeval mõistetakse sõna "neeger" analooge (sealhulgas inglise sõna nigger) paljudes riikides diskrimineerivas tähenduses sõimusõnana.

Eesti keeles kasutatakse sõna "neeger" peamiselt Aafrika tumedanahalise (neegrirassi kuuluva inimese) tähistamiseks, kuid tänapäeval peetakse seda sõna vahel (sh mustanahaliste endi poolt) solvavaks.

Eesti sõna "neeger" on pärit saksa sõnast Neger, mis omakorda tuleb prantsuse sõnast nègre, mille aluseks on ladinakeelne omadussõna niger 'must'. Nii saksa- kui ka prantsuskeelne sõna on tänapäeval halvustava konnotatsiooniga. Samast juurest pärinevad ingliskeelsed sõnad negro ja (pejoratiivne) nigger, mis kirjeldavad musta rassi rumala ja lihtsameelsena. Sõna on tavaline mustanahaliste vahelises dialektis, kuid täiesti vastuvõetamatu mõne teise rassi esindaja keelekasutuses mustanahalisele suunatuna. Ingliskeelne peavoolumeedia väldib nn n-sõna, kuid mõned kriitikud naeruvääristavad sellist poliitilise korrektsuse avaldust. Oluline on siiski märkida, et hispaania ja portugali keeles tähendab negro lihtsalt musta värvi ning sõna on paljudes riikides igapäevases kasutuses.

Sarnase tähendusega sõnad eesti keeles

Sõna "must" on eesti keeles kasutatud Aserbaidžaanist, Armeeniast ja Gruusiast pärit inimeste kohta ning sõna on halvustava varjundiga. Eesti keele vanematest kihistustest võib sõnaga "neeger" võrrelda sõnu "murjan" ja "moorlane", mis musta nahavärvi tähistamise kõrval muutusid peagi sõimusõnadeks.