Negriidne rass

Allikas: Vikipeedia

Negriidne rass ehk negriidid (kõnekeeles ka must rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata pseudoteaduslik inimkonna alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv. Tavakasutuses eristatakse nn. negriide (ehk "musta rassi") nende tunnuste alusel sageli nn. mongoliididest ("kollasest rassist") ja nn. europiididest ("valgest rassist").

Nõukogude antropoloogilised alajaotused[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt ühele Nõukogude perioodil ametlikult tunnustatud ning Nõukogude antropoloogide poolt enamlevitatud teooriale on negriidne ehk ekvatoriaalne ehk negroaustraloidne põhirass üks kolmest põhirassist. Vastavalt sellele teooriale jaotuvad negriidid omakorda austraalia, veda, melaneesia, neegri-, negrillo- ja bušmani (lõuna-aafrika) rassideks.

Austraalia rassi kuuluvad Austraalia pärismaalased, enamiku tunnuste poolest sarnaneb see neegrirassiga; erivevused on rohke habemekasv ja lainelised juuksed. Teise järgu tunnused: längus laup, pikapealisus ja üsna suur kasv.

Veda ehk vediidi rassi iseloomustavad lainelised juuksed, heledam nahk, ortognaatne nägu, eelmiste omast kitsam nina, mitte eriti paksud huuled, püstne laup, väikene kasv. Asustab Sri Lankat, kohati Indiat, Indohiinat ja Indoneesiat.

Melaneesia rassile on omased väga tume nahk, krässus juuksed prognaatne nägu, enamasti ka lai nina ja paksud huuled, keskmine või väike kasv. Selle rassi väikesekasvulist teisendit (Andamani saartel, Filipiinidel ja Malaka poolsaarel) nimetatakse Aasia pügmeedaks ehk negriitodeks.

Neegrirassile on omased kõik negriidide tunnused: tume nahavärvus, krässus juuksed, väga vähene habemekasv, väga lai nina ja paksud huuled, enamasti suur kasv - maailma pikimad inimesed kuuluvad just neegrirassi (kohati meeste keskmine kasv 183 cm). Asustab suuremat osa Aafrikat (Saharast lõuna pool)

Negrillorassile on omased neegrirassist heledam nahk, lopsakam habemekasv ja kitsamad huuled. Kasv on väga väike ulatudes keskmiselt meestel paiguti 140 cm-ni. Seepärast nimetatakse negrillosid ka Aafrika pügmeedeks. Neid leidub väikeste rühmadena Kongo ürgmetsades.

Khoisani (lõuna-aafrika) rassil on heledam, kollakas nahk, tugevasti väljenduv silma ülalau kattekurd, väga krässus juuksed, väike kasv. Asustab Lõuna-Aafrika Kalahari piirkonda.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • ENE 3. köide (1988), lk 637