Īvande vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Īvande vald

läti Īvandes pagasts

Pindala: 71,11 km²
Elanikke: 355 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5 in/km²
Keskus: Īvande
Īvandes pagasts LocMap.png
Vallamaja asub endise Īvande ehk Lielīvande mõisa peahoones

Īvande vald (läti keeles Īvandes pagasts) on vald Lätis Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ēdole, Gudenieki, Kurmāle ja Padure vallaga ning Alsunga piirkonnaga.

Valla pindala on 71 km². 2016. aasta seisuga elas seal 396 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 460 lätlast, 27 venelast, 12 valgevenelast ja 2 leedulast.[3] Valla keskus on Īvande küla. Vallavanemaks on Anda Upleja.[4]

Agraarreformi eel kuulusid valla aladel Heykingitele Lielīvande mõis, Īvande kirikumõis ja Vecmuiža poolmõis – kokku 1246,1 ha maad. Deksne mõisale kuulus 282 ha maad, Mazīvande ja Apuzese mõisadele 413 ha maad ja Todaiži mõisale 354 ha maad.[5] Aastal 1935 oli valla pindala 78,1 km² ja seal oli 1201 elanikku.[6] Aastal 1945 moodustati vallas Īvande ja Kursa külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Kursa külanõukoguga likvideeritavad Īvande külanõukogu ja Planīca külanõukogu. Aastal 1960 liideti Kursa külanõukogu sovhoosi «Vilgāle» maad Kurmāle külanõukoguga. Aastal 1965 nimetati Kursa külanõukogu ümber Īvande külanõukoguks. Aastal 1977 see likvideeriti ja liideti Ēdole külanõukoguga.[7] Aastal 1992 eraldus Īvande vald Ēdole vallast. 2009. aastast kuulub vald Kuldīga piirkonda.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Īvande vesiveski ja selle ümbruskond, Īvande luteri kirik, Lielīvande mõisakompleks (sealhulgas tall, ait, vana ja uus elumaja) ning Vecmuiža ehk Īvande linnamägi.[8]

Tähtsaim jõgi Vanka jõgi. Looduskaitse all on üks nimetu põline tamm valla põhjaosas.[9]

Vallas on neli küla. Valla keskus Īvande on staatusega vidējciems ja seal oli 2015. aastal 83 elanikku. Kolm küla on staatusega skrajciems – Apuzes 13 elanikuga aastal 2005, Todaiži 14 elanikuga aastal 2005 ja Upītes 29 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Tuntud inimestest on vallast pärit kirjanik Mārtiņš Kalndruva.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Kuldīgas novads (vaadatud 19.04 2018)
  5. Latviešu konversācijas vārdnīcas VII. sējuma 13 605 sleja
  6. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  7. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]