Pelči vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pelči vald

läti Pelču pagasts

Pindala: 56,57 km²
Elanikke: 999 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 17,7 in/km²
Keskus: Pelči
Pelču pagasts LocMap.png

Pelči vald (läti keeles Pelču pagasts) on vald Lätis Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Kuldīga linnaga ja Rumba, Kurmāle, Vārme ning Snēpele vallaga.

Valla pindala on 56,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1077 inimest.[2] Valla keskus on Pelči küla. Vallavanemaks on Agris Rozenfelds.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1945 moodustati Kurmāle vallas Ievukalnsi külanõukogu. Aastal 1954 liideti sellega likvideeritav Kuldīga külanõukogu, ent aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest Kuldīga linnaga.[4] Aastal 1991 muudeti Ievukalnsi külanõukogu Pelči vallaks.[5] 2009. aastast kuulub vald Kuldīga piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurim jõgi on Venta jõgi. Veekogudest asuvad seal veel XVI sajandil rajatud Upatnieki tiigid pindalaga 40 ha ja Rieksāti tiigid pindalaga 58 ha. Valla idaosa asub Kursi madalikul, lääneosa jääb aga Lääne-Kurzeme kõrgustikule. Seal asub ka valla kõrgeim koht (veidi alla 100 m).

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Krūki linnamägi.[6] Kohaliku kaitse all on Pelči mõisa häärber, Zālīši muinaskalmed ehk Jāņkalniņš, Pakalni muinaskalmed ja Līči muinaskalmed.[7]

Looduskaitse all on Ielejase pärn, Upatase tamm, Pelči tamm ja Ķeiri künnapuu. Lisaks jääb valla aladele arvukalt nimetuid põlispuid. Valla kirdeosa jääb Venta oru hoiualale.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 911 lätlast, 30 venelast, 6 valgevenelast, 17 ukrainlast, 6 poolakat ja 18 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Ābele vidējciems 162 (2020)
Kaltiķi mazciems 27 (2005)
Pelči lielciems 420 (2020)
Raidstacija mazciems 25 (2005)
Rimzātciems skrajciems 15 (2005)
Skrundenieku ciems skrajciems 10 (2005)
Slipiņciems mazciems 14 (2005)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Kuldīgas novads (vaadatud 19.04 2018)
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]