Pelči vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pelči vald

läti Pelču pagasts

Pindala: 56,57 km²
Elanikke: 999 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 17,7 in/km²
Keskus: Pelči
Pelču pagasts LocMap.png

Pelči vald (läti keeles Pelču pagasts) on vald Lätis Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Kuldīga linnaga ja Rumba, Kurmāle, Vārme ning Snēpele vallaga.

Valla pindala on 56,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1077 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 911 lätlast, 30 venelast, 6 valgevenelast, 17 ukrainlast, 6 poolakat ja 18 leedulast.[3] Valla keskus on Pelči küla. Vallavanemaks on Agris Rozenfelds.[4]

Aastal 1945 moodustati Kurmāle vallas Ievukalnsi külanõukogu. Aastal 1954 liideti sellega likvideeritav Kuldīga külanõukogu, ent aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest Kuldīga linnaga.[5] Aastal 1991 muudeti Ievukalnsi külanõukogu Pelči vallaks.[6] 2009. aastast kuulub vald Kuldīga piirkonda.

Suurim jõgi on Venta jõgi. Veekogudest asuvad seal veel XVI sajandil rajatud Upatnieki tiigid pindalaga 40 ha ja Rieksāti tiigid pindalaga 58 ha. Valla idaosa asub Kursi madalikul, lääneosa jääb aga Lääne-Kurzeme kõrgustikule. Seal asub ka valla kõrgeim koht (veidi alla 100 m).

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Krūki linnamägi.[7] Kohaliku kaitse all on Pelči mõisa häärber, Zālīši muinaskalmed ehk Jāņkalniņš, Pakalni muinaskalmed ja Līči muinaskalmed.[8]

Looduskaitse all on Ielejase pärn, Upatase tamm, Pelči tamm ja Ķeiri künnapuu. Lisaks jääb valla aladele arvukalt nimetuid põlispuid. Valla kirdeosa jääb Venta oru hoiualale.[9]

Vallas on seitse küla. Valla keskus Pelči on staatusega lielciems ja seal oli aastal 2018 420 elanikku. Staatusega vidējciems on Ābele 157 elanikuga aastal 2018. Kolm küla on staatusega mazciems - Kaltiķi 27 elanikuga aastal 2005, Raidstacija 25 elanikuga aastal 2005 ja Slipiņciems 14 elanikuga aastal 2005. Kaks küla on staatusega skrajciems - Rimzātciems 15 elanikuga aastal 2005 ja Skrundenieku ciems 10 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Kuldīgas novads (vaadatud 19.04 2018)
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]