Mine sisu juurde

Raņķi vald

Allikas: Vikipeedia
Raņķi vald

läti Raņķu pagasts

Vapp

Pindala: 46,8 km²
Elanikke: 338 (1.01.2025)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,2 in/km²
Keskus: Raņķi
Venta jõgi

Raņķi vald (läti keeles Raņķu pagasts) on vald Lätis Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Skrunda linnaga ning Skrunda, Rudbārži, Laidi ja Snēpele vallaga.

Valla pindala on 46,8 km². 2011. aasta seisuga elas seal 480 inimest. Valla keskuseks on Raņķi küla. Piirkonna Raņķi teeninduspunkti vanem on Ritvars Stepanovs.[2]

Raņķi valla maad kuulusid 19. sajandil mitmele mõisale. Seal asusid Raņķi mõis (Ranken), Vāre mõis (Wahrenhof), Allažase mõis (Allaschen) ja Jerase mõis (Irgen). Aastal 1935 oli valla pindala 151 km² ja seal oli 1631 elanikku.[3]

Aastal 1945 moodustati vallas Raņķi ja Savenieki külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Raņķi külanõukoguga Pumpuri külanõukogu kolhoosi Ziedonis maad. Aastal 1962 liideti sellega likvideeritav Savenieki külanõukogu, ent kolhoosi Ziedonis maad liideti Skrunda maapiirkonnaga. Aastal 1975 muudeti Skrunda maapiirkonna ja Raņķi külanõukogu vahelist piiri. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu aladest Snēpele külanõukoguga.[4]

Nõukogude perioodil rajati valla aladele Skrunda radarijaam, mis demonteeriti aastal 1999.

Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulus vald Skrunda piirkonda, aastal 2021 liideti see aga Kuldīga piirkonnaga.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kapenieki muinaskalmed. Regionaalse kaitse all on Kraķi muinaskalmed ja Kirikumäe nime kandev hiiepaik.[5]

Suurim jõgi on valla idapiiril voolav Venta jõgi, teised tähtsamad jõed on selle lisajõed Ēnava, Garūdene ja Lejējupe. Vald asub Kursi madalikul. Kõrgeim koht ulatub 50,6 m meetrit üle merepinna.

Looduskaitse all on üksteist nimetut põlispuud.[6]

Aastal 2011 elas vallas 435 lätlast, 7 venelast, 10 valgevenelast, 3 ukrainlast, 1 poolakas ja 19 leedulast.[7]

Valla külad:

KülaKüla tüüpElanike arv [8]
Raņķiciems148 (2025)
Smilgasciems34 (2025)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
  2. "Skrundas novads". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2021. Vaadatud 4. aprillil 2021.
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. "Ethnic composition of Latvia 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 4. aprillil 2021.
  8. 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]