Mine sisu juurde

Kabile vald

Allikas: Vikipeedia
Kabile vald

läti Kabiles pagasts

Vapp

Pindala: 178,98 km²
Elanikke: 638 (1.01.2025)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,6 in/km²
Keskus: Kabile
Valla maastik

Kabile vald (läti keeles Kabiles pagasts) on vald Lätis Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Vārme, Renda ja Rumba vallaga, samuti ka Tukumsi piirkonna Vāne ning Matkule vallaga, Talsi piirkonna Abava vallaga ja Salduse piirkonna Šķēde vallaga.

Valla pindala on 179 km². 2016. aasta seisuga elas seal 786 inimest.[2] Valla keskus on Kabile küla. Vallavanem on Elīna Ose.[3]

Vallas asub 3 ha suurune Bezdibenise järv. Looduskaitse all on mõned nimetud põlispuud.[4]

Vald moodustati Višļi mõisavalla (Wischeln) ümber. Selle algne saksakeelne nimekuju oli Kabillen. Aastal 1935 oli valla pindala 226,5 km² ja seal oli 3143 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Viesturi, Kabile ja Mežgaļi külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Kabile külanõukoguga likvideeritava Mežgaļi külanõukogu kolhoosi Dzirkstele alad. Aastal 1956 liideti Kabile külanõukoguga Viesturi külanõukogu kolhoosi Grauds maad, ent Dzirkstele kolhoos liideti Viesturi külanõukoguga.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub Kabile vald Kuldīga piirkonda.

Kultuurimälestised

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kabile kirik ja Kabile mõisakompleks, sealhulgas pesuköök, tall, ait, teenijate maja ("Ķēķis"), vana elumaja, häärber, mõisavalitseja maja ning häärber seal asuva ahju ja lae dekoratiivribadega. Regionaalse kaitse all on Kabile linnamägi.[7]

Aastal 2011 elas vallas 710 lätlast, 20 venelast, 13 valgevenelast, 15 ukrainlast, 1 poolakas ja 4 leedulast.[8]>

Valla külad:

KülaKüla tüüpElanike arv [9]
Galamuižamazciems40 (2005)
Jaunā muižamazciems30 (2005)
Kabileciems332 (2025)
Kalnansimazciems25 (2005)
Kāņmuižamazciems20 (2005)
Leišimazciems
Pusgaldiņimazciems10 (2006)
Vecā muižamazciems36 (2005)
Višļimazciems20 (2005)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. "Kuldīgas novads (vaadatud 19.04 2018)". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2018. Vaadatud 21. aprillil 2018.
  4. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]