Nīkrāce vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Nīkrāce vald

läti Nīkrāces pagasts

Vapp

Pindala: 133,9 km²
Elanikke: 520 (1.01.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,9 in/km²
Keskus: Dzelda
Nīkrāces pagasts LocMap.png
Valla maastik

Nīkrāce vald (läti keeles Nīkrāces pagasts) on vald Lätis Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Skrunda ja Rudbārži vallaga, Lõuna-Kuramaa piirkonna Kalvene ja Embūte vallaga ning Salduse piirkonna Nīgrande ja Pampāļi vallaga.

Valla pindala on 133,9 km². 2011. aasta seisuga elas seal 650 inimest. Valla keskuseks on Dzelda küla. Piirkonna Nīkrāce teeninduspunkti vanem on Ilona Rītiņa.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nīkrāce valla maad kuulusid 19. sajandil mitmele mõisale. Seal asusid Alturpe mõis (Alturpen), Dižvormsāte mõis (Groß-Wormsahten), Briņķi mõis (Brinkenhof), Lēnase mõis (Lehnen), Lieldzelda mõis (Groß-Dselden), Mazdzelda mõis (Klein-Dselden), Lielnīkrāce mõis (Groß-Niekratzen) ja Tukumsi mõisa (Tuckumshof) maad. Aastani 1925 kandis vald Briņķi valla nime. Aastal 1935 oli valla pindala 91,6 km² ja seal oli 1784 elanikku.[3]

Aastal 1945 moodustati vallas Nīkrāce, Lieldzelda ja Varoņi külanõukogud, aga aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Nīkrāce külanõukoguga Varoņi ja Lēnase külanõukogud. Aastal 1959 liideti külanõukoguga Rudbārži külanõukogu Nīkrāce sovhoosi maad. Aastal 1966 liideti Rudbārži sovhoosi kuulunud alad Rudbārži külanõukoguga.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulus vald Skrunda piirkonda, aastal 2021 liideti see aga Kuldīga piirkonnaga.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Imuļi ehk Lēnase linnamägi, Lēnase kõrts, Lēnase muinaskalmed, Lēnase katoliku kirik ja selle orel, Dzelda ehk Dzelzgale linnamägi, Vormsāte linnamägi ning Nīkrāce ehk Upenieki linnamägi.[5] Kohaliku kaitse all on Namdari mäe linnamägi.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Suuremad jõed on Venta ja selle lisajõed Koja, Šķērvelis ning Lētīža. Valla idaosa asub Kursi madalikul, lääneosa aga Lääne-Kurzeme kõrgustikul. Kõrgeim koht asub valla edelaosas (141,6 m).

Looduskaitse all on Lēģernieki paljand, Eži remmelgas, Šķērvelise rahn, Šķērvelise hiidrahn, Šķērvelise alamjooksu dolomiidipaljandid, Sudmaļkalni hiidrahn, Sudmaļkalni ehk Nīkrāce rahn, Zoslēni paljand ja Ātraiskalns, lisaks veel arvukalt nimetuid põlispuud. Valla idaosa jääb Venta ja Šķērvelise oru hoiualale.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 580 lätlast, 10 venelast, 12 valgevenelast, 6 ukrainlast, 4 poolakat ja 32 leedulast.[8]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Alturpe mazciems 16 (2005)
Bērzkrogs skrajciems 20 (2005)
Dzelda lielciems 305 (2019)
Lēnas vidējciems 32 (2015)
Līce mazciems 20 (2005)
Maznīkrāce mazciems 10 (2005)
Nīkrāce mazciems 30 (2005)
Rogas mazciems 16 (2021)
Tukums mazciems 20 (2005)
Vormsāte mazciems 10 (2005)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]