Rahvakohtunik

Rahvakohtunik (inglise keeles lay judge) on maakohtu kriminaalmenetluses osalev isik, kellel on võrdsed õigused eesistujast kohtunikuga. Rahvakohtuniku eesmärk on tagada kriminaalmenetluse inimlikkus. Rahvakohtunik saab osaleda ainult maakohtu esimese astme kuritegude kriminaalasjade arutamises.

Rahvakohtuniku õigusi reguleerivad kohtute seaduse paragrahvid 102–113.

Rahvakohtunikud kohtumenetluses

Tavaliselt kuulub kohtumenetluse juurde kaks rahvakohtunikku, kes valitakse juhuslikkuse põhimõttel konkreetse kohtu alluvusse nimetatud rahvakohtunike hulgast. Nende kaasamisel arvestatakse protsessi olemusega, rahvakohtuniku soo ja vanusega, et tagada kohtuprotsessi usaldusväärsus ja õiguspärasus. Samuti on lubatud valida varurahvakohtunikke, kes asendatakse rahvakohtuniku väljalangemise korral.

Rahvakohtunikuks saamine

Seaduse kohaselt võib rahvakohtunikuks nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt vähemalt C1 tasemel. Samuti peab kandidaat olema rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtunikul ei pea olema juriidilist haridust ja ta võib istungitel osaleda oma põhitöö kõrvalt. Rahvakohtunikuks ei saa kandideerida seaduses nimetatud isikud.

Rahvakohtunike arvu määrab justiitsminister oma määrusega:

-       Harju Maakohus – 120;

-       Pärnu Maakohus – 87;

-       Tartu Maakohus – 160;

-       Viru Maakohus – 135.

Rahvakohtuniku ametisse nimetamise protsess

Rahvakohtuniku nimetab ametisse rahvakohtunike nimetamise komisjon. Komisjoni kuuluvad maakohtu esimees, kohtu üldkogu valitud kohtunik ja kohtumaja juht või kohtumaja juhi esindaja. Komisjon langetab otsuse kohalolevate liikmete häälteenamusega, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees. Kandidaatide nimed avaldatakse väljaandes Avalikud Teadaanded ja igal inimesel on õigus kandidaadi rahvakohtunikuks nimetamine vaidlustada. Rahvakohtuniku volitus kestab neli aastat ning sama isikut ei või nimetada ametisse järjest rohkem kui kaheks perioodiks. Kui kohtuniku volitus peaks lõppema kohtumenetluse ajal, siis pikeneb ta volitus kuni kohtuasja lahendamiseni.

Rahvakohtunikud asuvad oma ametisse järgneva vande andmisega: „Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.“ Vanne antakse kohtu üldkogu ees.

Rahvakohtuniku kohustused

Rahvakohtuniku peamiseks ülesandeks peetakse kohtuistungile ilmumist. Samas peab rahvakohtunik ka:

-       tegema oma tööd erapooletult;

-       vältima tegusid, mis võiksid tema mainet rikkuda;

-       täitma vaikimiskohustust, st mitte avaldama kinnise istungi andmeid;

-       täitma nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, st mitte avaldama kohtuistungi ajal arutatut.

Rahvakohtunik peab osalema istungil alates esimesest kohtuistungist kuni otsuse väljakuulutamiseni.

Euroopa rahvakohtunike päev

2012. aastast alates tähistatakse 11. mail Euroopa rahvakohtunike päeva. Tähtpäeva loomise ajendiks võib pidada Hispaania soovi kaotada rahvakohtunike institutsiooni. Selle vältimiseks töötasid 2004. aastal Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa välja strateegia rahvakohtunike rolli tugevdamiseks kohtusüsteemis. 2011. aastal allkirjastati Euroopa rahvakohtunike Londoni deklaratsioon. Allkirjastajate hulgas oli ka Eesti. Deklaratsiooni kohaselt muudab rahvakohtunik kui instituut inimestele õigusemõistmise hoomatavamaks ja läbipaistvamaks.

Rahvakohtunikud Baltikumis

Eesti on Baltikumis ainuke riik, kus tunnustatakse eesistujast kohtuniku kõrval ka rahvakohtunikke. Lätis kaotati rahvakohtunike instituut 2009. aastal, kuid viimased rahvakohtunikud tegutsesid veel 2011. aastal. Selle põhjustas teatud kriminaalmenetluste venimine. Leedus kaotati rahvakohtunike instituut ära riigi taasiseseisvumisel.

---

Vaata ka

• Vahekohus (Vana-Kreeka)
• Vahekohus (rahvusvaheline õigus)
• Rahvakaasistuja
• Vandekohtunik
• Kohtu kaasistuja