Aleksandr Luria

Aleksandr Luria

Aleksandr Luria (vene keeles Александр Романович Лурия; 16. juuli 1902 Kaasan – 14. august 1977 Moskva) oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia koolkonna rajaja.

Avaldanud palju artikleid ja raamatuid afaasiast ja ajukahjustustest. Tema peamised teadussaavutused pärinevad neuropsühholoogia vallast. Luria oli pedagoogikateaduste doktor (1937), professor (1944), meditsiinidoktor (1943), Vene NFSV Pedagoogikateaduste Akadeemia liige (1947). Luria tegi teadus- ja pedagoogitööd Harkivis, Kaasanis ja Moskvas. Üle 50 aasta kestnud teaduskarjääri jooksul avaldas ta palju töid psühholoogia, psühholingvistika, psühhofüsioloogia, lapsepsühholoogia, etnilise psühholoogia, logopeedia ja muudes valdkondades. Ta uuris palju afaasiat ja vaimse alaarenguga lapsi. Tema teadusalaste kontaktide hulgas oli palju maailmatasemega teadlasi, sh Kurt Lewin, Jean Piaget, Oliver Sacks ja Jerome Bruner. Kuni surmani 1977. aastal tegeles Luria sündroomanalüüsi meetodi väljatöötamisega.

Panustas suuresti täiskasvanute ajuvigastuse ja nendega kaasnevate sensomotoorsete, mälu- ja kõnehäiretete uurimisse. Karjääri alguses tegeles taju kultuuriliste aspektidega, hiljem õppis neuroloogiat, et töötada meedikuna närvisüsteemi haigustega. Laiemalt tuntakse teda nende uurimistööde ja publikatsioonide kaudu, mis keskenduvad täiskasvanute afaasiale ja sealjuures frontaalsagara funktsioonidele. Tema detailsed uurimused taju ja mälukaotuse kohta on ülemaailmselt tuntud. Oma töödes käsitleb vaimset ja füüsilist käsikäes. Tema psühholoogiline mudel oli saavutus, mis võimaldas tal üle elada pingelisemad aastad Nõukogude võimu ohtude rüpes.

Elulugu

Luria oli alles seitsmeaastane, kui teda geeniuseks peeti. Alustas õpinguid gümnaasiumis, nautis kirjanduse, ajaloo- ja filosoofiatunde; oli andekas ka keeltes, eriti ladina, saksa, prantsuse ja inglise keeles.

Astus Kaasani Ülikooli sotsiaalteaduste osakonda 1919. aastal.

Huvi psühholoogia vastu arenes kiiresti ja juba tudengina rajas ta Kaasani Psühhoanalüütikute Assotsiatsiooni ja oli kirjavahetuses isegi Sigmund Freudiga. Luria varaseima uurimuse eesmärgiks oli leida meetodid hindamaks Freudi ideid mõtteanomaaliate kohta ja väsimuse mõju kohta mõtteprotsessidele. Sellest perioodist pärinevad kaks monograafiat: "Tõelise psühholoogia põhimõtted" ja "Psühhoanalüüs kaasaegse psühholoogia peamiste tendentside valguses" (ilmunud inglise keeles: "The Principles of True Psychology" ja "Psychoanalysis in Light of the Principal Tendencies of Contemporary Psychology"). Need kirjutas noor Luria enne Kaasanist lahkumist. Kaasani ülikooli lõpetas ta 1921. aastal ja seejärel kolis Moskvasse.

Seal hakkas ta tööle pedagoogikavallas ja 1923. aastal sai psühholoogiaosakonna juhiks Krupskaja Kommunistliku Kasvatuse Akadeemias. Samal aastal abiellus Vera Nikolajevna Blagovidovaga. Abielu kestis kuus aastat.

1924. aastal tutvus Lev Semjonovitš Võgotskiga ja see tutvus pani teda neuropsühholoogia vastu huvi tundma. Koos Võgotski ja Aleksei Nikolajevitš Leontjeviga tahtis Luria aluse panna psühholoogilisele lähenemise, mis tähendaks selliste loomulike protsesside nagu füüsiline küpsemine ja sensoorsed mehhanismid uurimist nende seoses kultuuriliselt ettemääratud protsessidega täiskasvanute psühholoogiliste funktsioonide kujunemisel. Võgotski ja kolleegid viitasid sellele lähenemisele kui kultuurilisele, ajaloolisele või instrumentaalsele psühholoogiale, pidades silmas kultuuri ja sotsiaalse keskkonna, eriti keele tähtsat vahendavat rolli inimese psühholoogiliste protsesside kujunemises.

1925. aastal sai Luria Moskva I Meditsiiniinstituudis tööd eksperimentide läbiviijana (M. Cole'i väitel 1923. aastal Psühholoogiainstituudis). N. K. Kornalovi käe all uuris ta emotsionaalse stressi mõjusid inimese motoorsetele reaktsioonidele. Ta ise nimetas seda kombineeritud motoorika meetodiks. Katseisik pidi üht kätt hoidma paigal ja teisega nuppu vajutama, kui läbiviija esitas verbaalse stiimuli. Stiimulile pidi katseisik verbaalselt vastama esimese pähetuleva sõnaga. Kui baaskoordinatsioon oli saavutatud, esitas läbiviija arvatava võtmestiimuli, mille esitamise puhul loodeti saavutada katseisiku koordinatsioonist väljaviimine. See uurimus põlvnes mõneti Ivan Pavlovi eksperimentidest, kuid Luria ei nõustunud tema vaadetega, et keerukaid inimkäitumisi saab seletada vaid reflekside ja tingitud refleksidega. See mittenõustumine põhjustas hiljem Luriale mitmeid raskusi ja tekitas peaaegu ka karjääri katkemise. Katses leitust kirjutas Luria raamatu The Nature of Human Conflicts, mis ilmus USAs 1932. aastal ja võitis läänes suurt tähelepanu. Venekeelsena avaldati raamat alles 2002. aastal. Kodumaal varem mitte ilmumise põhjus võis olla seotus psühhoanalüütilise teooriaga, mida Nõukogude võim heaks ei kiitnud.

Luria oli ka piisavalt uhke, et saata koopia Pavlovile endale. Järgmisel päeval tormas Pavlov Luria kontorisse, rebis teose puruks ja kurjustas, et Luria kirjeldab käitumist kui tervikut suurte üldistustega. Sealtmaalt peeti Luria töid ebasovetlikeks e ebapavlovlikeks ja ta ei saanud enam õpetada, uurida ega avaldada midagi, mil oleks psühhoanalüütiline hoiak. Tegelikult läks Luria kohati kaugemale ka Freudi teooriast, et leida vaimsete nähtuste avaldumisvorme, keskendudes just pavlovlikele fenomenidele motoorsete ja instinktiivsete reaktsioonide koosesinemises.

1920. aastate keskel kohtus Luria Salomon Šereševskiga, kellest kirjutas järgnenud kolme kümnendi jooksul kogutud materjalide põhjal raamatu "Väike raamat suurest mälust" (ilmus eesti keeles 1972; inglise keeles 1968 pealkirjaga "The mind of a mnemonist: a little book about a vast memory"). Šereševski oli 1930. aastatel ajakirjanik, kelle toimetaja saatis ta Luria juurde, sest ilmsiks tulid mõned tema mälu iseärasused. Luria katsetes leitu kohaselt oli Šereševski mälu piiramatu mahuga ja faktid püsisid mehel meeles ka aastate möödudes. Luria diagnoosis ajakirjanikul sünesteesia, mis haaravat mehe kõiki meeli. See konditsioon võimaldaski mehel infot mäletada, kuid põhjustas ka tähelepanuprobleeme, raskusi nägude ja häälte äratundmisel, lugemisel, kuna ühe meele aistinguga kaasnevad teised aistingud segasid info hoomamist ning vähimadki keskkonna- ja stiimulimuutused raskendasid oluliselt äratundmist (nt mehele jäi meelde eelmisel päeval räägitu, kuid kui inimese hääletoon oli järgmisel päeval teistsugune, polnud Šereševski võimeline seda inimest ära tundma).

1930. aastate alguses viis Luria läbi kaks ekspeditsiooni Kesk-Aasiasse, Usbekistani, mille jooksul uuris muutusi inimese tajus, ülesandelahenduses ja mälus seoses muutustega majanduses ja hariduses. Koos kolleeg F. N. Šemjakiniga õnnestus näidata, et piirkonna väikestes külades käitusid kirjaoskamatud usbekid fotode ja joonistuste hindamisel haritutest erinevalt. Teisel ekspeditsioonil õppis Luria natuke usbeki keelt ja uuris veel deduktiivset arutlust – metafooride, sümbolite ja loogika töötlust kohalike hulgas; kujundite, värvide, optiliste geomeetriliste illusioonide tajumist, joonistamist, arvutamist ja mälu. Selle tähtsa töö avaldamist keelati nagu igasuguse muugi sotsiokultuurilise materjali puhul, olgu siis tegemist Luria, Võgotski või kellegi teisega. Ekspeditsiooni tulemused ilmusid lõpuks, tänu Peeter Tulviste abile, venekeelsena aastal 1974 ja kaks aastat hiljem Harvardi ülikooli kirjastuse väljaandes. Samal perioodil uuris Luria veel mono- ja disügootseid kaksikuid suures internaatkoolis, et leida dünaamilisi suhteid fülogeneetilisi ja kultuurilis-ajaloolisi tegureid keele ja mõtte kujunemisel.

1933. aastal abiellus Lena Pimenovna Lintšinaga. See abielu kestis Luria surmani, paaril sündis 1938. aastal tütar Jelena.

Moskva Riiklikus Eksperimentaalse Meditsiini Instituudis uuris Luria geneetikat. 1936. aastal kõik geneetikat puudutav aga keelustati ja instituut suleti. Kuu enne sulgemist oli Luria lahkunud ja siirdunud Moskva I Meditsiiniinstituuti täiskohaga õppima. Instituudi lõpetas Luria 1937. aastal.

1930. aastate teises pooles astus Luria meditsiinikooli, peamiselt soovist varjuda poliitiliselt neutraalsel pinnal Stalini poolt algatatud puhastuste eest. Spetsialiseerudes afaasiale, hoidis Luria fookuse keele ja mõtte seostel.

1941. aastal sai ta meditsiinitöötajana ülesandeks hinnata ja rehabiliteerida ajukahjustusega sõjaväelasi. Kuna sõjatingimustes ajutraumadega inimestest puudu ei tulnud, oli Lurial rohkelt materjali luua oma teooriad aju funktsioneerimise ja ajukahjustuste ravi kohta. Psühholoogia ja lingvistika taustaga Luria lõi lihtsaid ja efektiivseid meetodeid, kuidas kahjustusi hinnata ja patsiente ümber õpetada, kui võimalik. Sel perioodil lõi ta süstemaatilise lähenemise ajule ja tajule, mida nüüd tuntakse neuropsühholoogiana. See töö kanti üle Moskva Neurokirurgia Instituuti, kus Luria töötas 1950. aastani. Luria vallandamise võis põhjustada ideoloogiline vastuolu, täpsemalt vähene entusiasm Pavlovi teooria suhtes. 1951. aastal suleti Luria labor Burdenko Neurokirurgiainstituudis, arvatavasti liberaalse idealismi pärast suhtumises kunsti, kirjandusse ja teadusse. Mõne aasta pärast sai Luria töö tagasi ja jätkas uuringuid neuropsühholoogias, sõjajärgsel perioodil tegi ta katseid keele ja mõtte arengu vallas vaimse puudega lastega Vene Föderatsiooni Pedagoogiliste Teaduste Akadeemia Defektoloogiainstituudis. Aasta hiljem langesid paljud arstid juudivastase kampaania ohvriks, aga Luria jäi sellest üsna puutumata, tõenäoliselt erilise töö ja vastutuse tõttu instituudis.

1960. ja 1970. aastatel avaldas Luria kaks juhtumianalüüsi, Šereševski ja Zazetski kohta (viimane on ilmunud ingliskeelsena pealkirjaga "The Man With a Shattered World: The History of a Brain Wound" aastal 1972). Need uurimused iseloomustavad lurialikku segu klassikalisest eksperimentaalsest ja kliinilisest lähenemisest; see on sulam, mis oli mudeliks 20. sajandi lõpu kognitiivsetele teadustele. Sel perioodil sagenesid lääne neuroteadlaste külaskäigud Venemaale. 18. rahvusvaheline psühholoogiakongress toimus Moskvas 1966. aastal ning Luria oli selle organiseerija ja juht. Üritus oli edukas, kohal viibisid näiteks Karl Pribrum, Hans-Lukas Teuber, Brenda Milner, Oliver Zangwill, Henri Hecaen. Samal aastal valiti Luria Rahvusvahelise Teaduspsühholoogia Liidu asepresidendiks.

Viimaks tõlgiti Luria töid inglise, saksa, prantsuse, hispaania ja mõnda muussegi keelde. Kirjastused nagu Mouton ja Basic Books avaldasid tema varasemaid kirjutisi tarumaatilise afaasia ja ajutöö kohta ning kahe kuulsa patsiendi juhtumianalüüsid. Hiljem avaldas tema raamatuid veel Harvardi ülikooli kirjastus. Pärast mitme aasta jooksul avaldunud südamehaiguse märke suri Luria 1977. aastal südamerikke tõttu 75-aastaselt. Atakile eelnenud minutitel kirjutas artiklit mälupatoloogiast. Olenemata sellest, et kirjutis jäi pooleli, avaldasid Luria kolleegid selle hiljem nii vene kui ka inglise keeles ("Paradoxes of memory", 1982).

Seos Eestiga

Luria oli Peeter Tulviste õpetaja ja juhendaja Moskva ülikoolis. Jüri Allik on selle kohta kirjutanud, et "Eesti psühholoogia oli väga kolklik selle ajani, kui Peeter Tulviste Moskvast tagasi tuli, kaasas ideed, millega oli teda nakatanud tema juhendaja ja mentor Aleksander Luria".

Kirjandust

Vene keeles

• Лурия А. Р. Речь и интеллект в развитии ребенка. – М., 1927.
• Лурия А. Р. Этюды по истории поведения: Обезьяна. Примитив. Ребенок. – М., 1930 (в соавт. с Л. С. Выготским).
• Лурия А. Р. Учение об афазии в свете мозговой патологии. – М., 1940.
• Лурия А. Р. Травматическая афазия. – М., 1947.
• Лурия А. Р. Восстановление функций после военной травмы. – М., 1948.
• Лурия А. Р. Умственно отсталый ребенок. – М., 1960.
• Лурия А. Р. Лобные доли и регуляция психических процессов. – М., 1966.
• Лурия А. Р. Мозг и психические процессы. – М., 1963, Т.1; М., 1970. Т.2.
• Лурия А. Р. Высшие корковые функции и их нарушение при локальных поражениях мозга. – М., 1962, 2-е изд. 1969.
• Лурия А. Р. Психология как историческая наука. – 1971.
• Лурия А. Р. Основы нейропсихологии. – М., 1973.
• Лурия А. Р. Об историческом развитии познавательных процессов. – М., 1974.
• Лурия А. Р. Нейропсихология памяти. – М., 1974. Т.1; М., 1976. Т.2.
• Лурия А. Р. Основные проблемы нейролингвистики. – М., 1976.
• Лурия А. Р. Язык и сознание (idem). – М., 1979.
• Лурия А. Р. Маленькая книжка о большой памяти (ум мнемониста).
• Лурия А. Р. Потерянный и возвращенным мир.
• Лурия А. Р. Культурные различия и интеллектуальная деятельность.

Inglise keeles

• Traumatic Aphasia. The Hague: Mouton, 1947.
• Restoration of Functions after Brain Injury. New York: Macmillan, 1963.
• "Factors and Forms of Aphasia." In Disorders of Language, edited by Anthony V. S. de Reuck and Maeve O’Connor. Proceedings from the Ciba Foundation Symposium on Disorders of Language. London: Churchill Livingstone, 1964.
• Higher Cortical Functions in Man. New York: Basic Books, 1966.
• The Mind of a Mnemonist: A Little Book about a Vast Memory. New York: Basic Books, 1968. Reissued, Cambridge, MA: Harvard University Press, 1987.
• The Man with a Shattered World. New York: Basic Books, 1972. Reissued, Cambridge, MA: Harvard University Press, 1987.
• The Working Brain. New York: Basic Books, 1973.
• Basic Problems in Neurolinguistics. The Hague: Mouton, 1976.
• Cognitive Development. Cambridge, MA: Harvard University Press, 1976.
• Fundamentals of Neurolinguistics. New York: Basic Books, 1976.
• Neuropsychological Studies in Aphasia, edited by Richard Hoops and Yvan Lebrun. Amsterdam: Swets and Zeitlinger, 1977.
• The Making of Mind. Cambridge, MA: Harvard University Press, 1979.
• "Paradoxes of Memory." Soviet Neurology and Psychiatry 14 (1982): 3–13.

Eesti keeles

• Väike raamat suurest mälust, Tallinn Valgus, 1972