Afaasia

Aju piirkond, mille kahjustumise korral võib tekkida kõnehalvatus

Afaasia ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest või mõnikord vaimuhaigusest.

Motoorse ehk ekspressiivse afaasia puhul on häiritud suuline või kirjalik kõne, sensoorse ehk impressiivse afaasia puhul suulisest kõnest arusaamine või lugemine. Afaasia vorm oleneb kahjustuse lokalisatsioonist. Kirjaliku kõne täieliku häiritust nimetatakse agraafiaks, lugemise täielikku häiritust aleksiaks. Need eristuvad afaasiast kitsamas mõttes, mis puudutab ainult suulist kõne.

Afaasiast räägitakse juhul, kui enne selle tekkimist oli kõne omandatud. Kui kõnetegevuse üks või teine aspekt on häiritud ainult osaliselt, siis räägitakse selle aspekti puhul sageli afaasia asemel düsfaasiast. Samuti eeldatakse, et kõneks vajalikud lihased ja neid innerveerivad närvid on intaktsed (vastasel korral räägitakse afaasia või düsfaasia asemel düsartriast). Afaasiast erineb ka kaasasündinud lugemisvõime häire düsleksia.

Afaasiaga koos võivad esineda apraksia (võimetus keerukaid liigutusi sooritada) ja agnoosia (võimetus väljendite tähendust mõista). Raske on ära tunda, kas konkreetne häire on ainult kõnetegevuse häire.

Afaatiku intellekt, mõtlemine ja tundeelu võivad (aga ei pruugi) olla täiesti kahjustamata, kuigi afaasia jätab mulje intellektihäirest.

Afaasial on mitmesugused raskusastmed. Kergematel juhtudel esineb sageli täielik tervenemine.

Põhjused

Afaasiat põhjustab ühe või mitme kõnepiirkonna või nendevahelise ühenduse kahjustus. Enamasti asuvad kõik need vasakus ajupoolkeras, mõnedel (mitte kõigil) vasakukäelistel paremas ajupoolkeras. Sagedasemad põhjused on peatraumad, kasvajad ja ajuinsult, samuti näiteks Alzheimeri tõbi.

Afaasia vormid

Motoorse afaasiaga patsientidel on raske sõnu leida ning kõne on aeglane ja vaevaline. Laused on lihtsad, taandudes mõnikord üksikutele sõnadele, osa sõnu jäetakse vahele või neid kasutatakse valesti. Selline afaasia esineb eriti neil, kellel on kahjustatud Broca piirkond, millel on oluline osa kõne kavandamisel. Broca piirkonna kahjustuse puhul võib võime kõnest aru saada olla täielikult säilinud.

Sensoorse afaasia puhul võib patsient soravalt kõnelda, kuid tema jutt ei tähenda sageli suurt midagi, sest häälikud ja sõnad võivad olla äravahetatud, ilma et patsient sellest ise aru saaks. Põhjuseks on kõnest arusaamise häire. Seda sorti häire esineb eriti Wernicke piirkonna kahjustuse puhul.

Ulatusliku insuldi puhul on sageli kahjustatud nii Broca kui ka Wernicke piirkond, mistõttu on patsientidel raske nii sõnu valida kui ka sõnadest aru saada.

On ka teisi afaasia tüüpe. Näiteks võib olla kahjustusi, mis koonduvad piirkonda, kus töödeldakse kuulmismuljeid. Sel juhul kuuleb patsient kõne tähenduseta helidena, kuid ise kõneleb normaalselt.

Laste afaasia

Väikeste laste puhul on afaasiat mõnikord raske eristada vaimsest alaarengust või tummusest.

Ravi

Afaasia ravi oleneb täpsest põhjusest. Ajukahjustus püütakse lokaliseerida ning ravitakse selle põhjust.

Esimestel kuudel pärast ajukahjustust pole võimalik ennustada, kas afaasia on mööduv või jääv. Ainuke võimalus afaasiat leevendada on treening logopeedi või neuropsühholoogi juhendamisel.

Vaata ka

• Alaalia
• Broca afaasia
• Eesti Afaasialiit link
• Wernicke afaasia