Kurt Lewin

Allikas: Vikipeedia
Kurt Lewin
Sündinud 9. september 1890
Mogilno, Poseni provints
Surnud 12. veebruar 1947
Haridus kõrgharidus
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) psühholoogia
Töökohad

Kurt Tsadek Lewin (9. september 189012. veebruar 1947) oli juudi päritolu psühholoog, keda on nimetatud modernse sotsiaalpsühholoogia pioneeriks. Tema kaalukaim panus teadusse on väljateooria (topoloogiline teooria) väljatöötamine.[1]

Lewin tegeles ka grupidünaamika uurimisega. Ta uskus, et muutuste hindamiseks tuleb arvesse võtta kogu situatsiooni, mitte ainult isoleeritud fakte – teooriaid peavad olema empiiriliselt tõestatavad.[2] Tema tööd rõhutasid ühiskondlike psühholoogiliste probleemide tähtsust ning tema pühendumus rakendada psühholoogilisi teadmisi sotsiaalprobleemide lahendamiseks viis Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Grupidünaamika Uurimiskeskuse (M.I.T. Research Center for Group Dynamics) rajamiseni.

Akadeemiline elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1916 – doktorikraad (Berliini Humboldti Ülikool)
  • 1921 – dotsent (Berliini Ülikool)
  • 1932 – Stanfordi ülikooli külalisprofessor
  • 1933 – põgenes Saksamaalt USA-sse
  • 1933 – Cornelli Ülikooli õppejõud
  • 1935 – ilmus teos "A Dynamic Theory of Personality"
  • 1935 – Iowa Ülikooli professor
  • 1936 – ilmus teos "Principles of Topological Psychology"
  • 1940 – sai Ameerika Ühendriikide kodakondsuse
  • 1944 – asutas Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Grupidünaamika Uurimiskeskuse (M.I.T. Research Center for Group Dynamics)
  • 1944 – asutas C.C.I. (Commission on Community Interrelations)
  • 1946 – ilmus teos "Frontiers in Group Dynamics"

Teadustöö sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Väljateooria (field theory)[muuda | muuda lähteteksti]

Lewini kirjelduse kohaselt inimesed eksisteerivad "eluväljal", kus neid mõjutavad eksternaalsed jõud (tingimused, situatsioonid jne) ja internaalsed jõud (ideed, vaated, tunded jne). Eluväli, kus inimene eksisteerib, moodustub inimese ja keskkonna interaktsioonil. Väljateooria peab käitumist peamiselt isiksuse ja konkreetse olukorra funktsiooniliseks väljundiks.

Grupidünaamika[muuda | muuda lähteteksti]

Ta uskus, et gruppe tuleb käsitleda nende terviklikkuses, mitte indiviidi tasandil. Oma töös käsitles ta grupidünaamika kuut laiemat aspekti:

  1. grupi produktiivsus – miks on grupid ülesannete lahendamisel ebaefektiivsed?
  2. kommunikatsioon – kuidas mõjuvõim grupis levib?
  3. sotsiaalne taju – kuidas mõjutab gruppi see, kuidas nad sotsiaalseid sündmusi näevad?
  4. gruppidevahelised suhted
  5. grupi liikmed – kuidas indiviidid tingimustega kohanevad?
  6. juhtide treenimine – kuidas parandada grupi funktsioneerimist?

Juhtimisstiil[muuda | muuda lähteteksti]

Lewin iseloomustas organisatsioonikäitumist ja -kultuuri erinevate juhtimisstiilide ja sisekliima kaudu: (1) autoritaarne, (2) demokraatlik ja (3) mittesekkuv/kõikelubav.[3]

  1. Autoritaarset juhtimisstiili iseloomustab töökeskkond, kus otsused võtab ainuisikuliselt vastu juht, kes määrab mida, kuidas ja millal tehakse. Otsustamisel lähtub juht enda huvidest ja seisukohtadest. Grupi liikmetelt nõutakse allumist ja korralduste täitmist. Juht kasutab oma õigust karistada ja tunnustada sõltuvalt allumisest. Ühtlasi on juht ise grupi tegevusest distantseerunud.
  2. Demokraatliku juhtimisstiiliga organisatsioonides on juht oma tegevuses orienteeritud nii grupi suhtele kui ülesande täitmisele ja otsuseid võetakse vastu konsensuspõhimõttel. Ülesande täitmisel lepitakse kokku tulemustes, kuid tegevusviiside osas on teatud vabadus või kehtivad kokkulepped. Juht käitub grupiliikmena ja võtab osa grupi töödest ja tegemistest. Objektiivsetel alustel põhinevad tunnustamine ja karistamine on pigem vahendatud grupi liikmete eneste poolt.
  3. Mittesekkuva/kõikelubava (laissez-faire) juhtimisstiili korral ei sekku juht aktiivselt grupi töösse. Juht on ükskõikne ning väldib seisukohavõtte, keeldub sekkumast, lubab toimida töötajatel oma äranägemise järgi, puududes sageli ka tegevuskohalt. Mittesekkuv juhtimisstiil on sobilik spetsialistide juhtimisel ja ülesannete korral, kus rollid ja panused on selged. Juht ei osale sageli ka otsese kriitika või kiituse jagamise.[4] 

Muutuste mudel[muuda | muuda lähteteksti]

Lewin kirjeldas organisatsiooni muutuste läbiviimist kolmeetapilise protsessina.[5] Esimene etapp on "lahtisulatamine". Selles etapis ületatakse inertsus ja lõhutakse olemasolevad hoiakud. Püütakse üle saada kaitsemehhanismidest ning valmistatakse organisatsioon ja selle liikmed muutuseks ette. Teine etapp on "muutmine" ehk muutuse läbi viimine. Tegemist on tavaliselt segaduse ja üleminekuperioodiga. Teatakse, et vanaviisi ei saa, kuid puudub selge ettekujutus, millega eelnevat asendada. Viimane ja kolmas etapp on "kinnikülmutamine". See tähendab, et uus mõtteviis kristalliseerub ja rahulolu taastub endisel tasemel. Sellel etapil kontrollitakse muutuste määra, hinnatakse tulemust ja vajadusel korrigeeritakse.[6] 

Lewini võrrand [muuda | muuda lähteteksti]

Lewini võrrand

B =ƒ(P, E)

on psühholoogiline võrrand käitumise kohta, milles B = käitumine, ƒ = funktsioon, P = isik ja E = keskkond. 

Selle võrrandi järgi on käitumine funktsioon isikust ja tema keskkonnast.[7] Lewini võrrand on hästi tuntud sotsiaalpsühholoogias, kus Lewinit võib pidada modernseks pioneeriks. Lewin avaldas selle võrrandi oma 1936. aastal ilmunud raamatus "Principles of Topological Psychology".[1] Võrrand andis isiku käitumise mõistmiseks suure tähtsuse hetkeolukorrale ja vastandus paljude oma aja populaarsete teooriatega, mille järgi inimese käitumine tugineb valdavalt tema varasemale (mineviku-) käitumisele.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Lewin, K. (1936) Principles of topological psychology. New York: McGraw-Hill.
  2. Marrow, Alfred F. (1969). The Practical Theorist: The Life and Work of Kurt Lewin. New York: Basic Books, Inc
  3. Lewin, K.; Lippitt, R.; White, R.K. (1939). "Patterns of aggressive behavior in experimentally created social climates". Journal of Social Psychology 10: 271–301.
  4. Miner, J. B. (2005). Organizational Behavior: Behavior 1: Essential Theories of Motivation and Leadership. Armonk: M.E. Sharpe.
  5. Lewin, K. Field Theory in Social Science. New York: Harper and Row, 1951
  6. Lewin, Kurt (June 1947). "Frontiers in Group Dynamics: Concept, Method and Reality in Social Science; Social Equilibria and Social Change" (PDF). Human Relations 1: 36.
  7. Sansone, C.; C. C. Morf; A. T. Panter (2003). The Sage Handbook of Methods in Social Psychology. Sage. ISBN 0-7619-2535-X.
  8. Balkenius, C. (1995). Natural Intelligence in Artificial Creatures. Lund University Cognitive Studies, 37. ISBN 91-628-1599-7.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Marrow, Alfred F. 1969. The Practical Theorist: The Life and Work of Kurt Lewin. New York: Basic Books, Inc.