Brenda Milner
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Brenda Milner (sündinud 15. juulil 1918 Manchesteris Inglismaal) on Kanada neuropsühholoog, kes on kirjutanud rohkesti kliinilise neuropsühholoogia alast teaduskirjandust.[1]
Milner on McGilli Ülikooli neuroloogia- ja neurokirurgia osakonna professor ja Montréali Neuroloogia Instituudi psühholoogiaprofessor.[2] Ta on rohkem kui 20 ülikooli audoktor ja töötab ka veel üle 90-aastaselt.[3] Tema praegune töö uurib seoseid aju vasaku ja parema hemisfääri vahel. Milnerit on kutsutud neuropsühholoogia rajajaks[4] ja ta on olnud võtmeisikuks eriala kujunemisel.
Haridus- ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Brenda Langford (hiljem abielludes Milner) sündis Manchesteris Inglismaal [5]. Ta käis Withingtoni tüdrukutekoolis, mille järel Newnhami Kolledžis, Cambridge’is õppides matemaatikat, aga pärast poole stuudiumi läbimist vahetas eriala.[5] 1939. aastal sai ta bakalaureusekraadi eksperimentaalpsühholoogias [5]. Talle anti Sarah Smithsoni teadustöö õppekoht Newnhami kolledžis pärast lõpetamist teise maailmasõja ajal, millega õppis seal järgmised kaks aastat [5]. Sõja tõttu hakkas Cambridge’i Psühholoogialaboratoorium peaaegu üleöö tegelema lennukimeeskondade valiku uurimisega. Milner hakkas kavandama tajupõhiseid teste tulevikus meeskondade valimiseks, täpsemalt eristamaks võitluspiloote pommitajatatest kasutades võimekusteste [4][5]. Sõja ajal aastatel 1941–1944 töötas ta Malvernis eksperimentaatorina [5].
Pärast abiellumist Peter Milneriga 1944. aastal kolis Brenda Milner Kanadasse [5][6]. Montréalis alustas ta doktorikandidaadina Dr. Donald Olding Hebbi juhendamisel 8. 1950. aastal andis Hebb Milnerile võimaluse õppida Dr. Wilder Penfieldi juures Montréali Neuroloogiainstituudis [5], kus ta uuris käitumist epilepsiaga patsientidel, kellel oli fokaalselt eemaldatud ajukude [7]. 1952. aastal sai Milner doktorikraadi eksperimentaalpsühholoogias [6].
Teadus[muuda | muuda lähteteksti]
Milner avaldas 1954. aastal artikli "Intellectual Function of the Temporal Lobes" McGilli Ülikooli psühholoogiaajakirjas, mis näitas, et temporaalsagara kahjustus võib põhjustada emotsionaalseid ja intellektuaalseid muutusi inimestel ja teistel primaatidel [8].
Milner oli teerajajaks neuropsühholoogia erialal ja mälu ning teiste funktsioonide uurimisel inimestel. Ta uuris mediaalse temporaalsagara kahjustuse mõju mälule ja süstemaatiliselt kirjeldas kognitiivse neuroteaduse kõige kuulsama patsiendi, Henry Molaisoni (H.M.) häireid. Mees ei suutnud meelde jätta uusi sündmusi, aga suutis õppida uusi motoorseid oskusi [3].
Milner näitas, et mediaalse temporaalsagara amnestiline sündroom toob kaasa suutmatuse luua uusi mälestusi ja meenutada mälestusi paari kahjustusele eelneva aasta kohta. Samas, mälestused kaugemast minevikust ja teised kognitiivsed oskused, kaasaarvatud kõne, taju ja arutlusvõime on korras [9]. Antud patsiendi uurimisest järeldas Milner, et on olemas erinevad õppimise ja mälu tüübid, mis on seotud erinevate ajusüsteemidega [10]. Ta demonstreeris kahte mälu tüüpi – episoodilist ja protseduurilist mälu [3].
Ta on palju panustanud ka uurimisse frontaalsagarate osalemisest mäluprotsessides, informatsiooni organiseerimise osas. Ta näitas dorsolateraalse frontaalkoore tähtsat rolli lühiajalise mälu organiseerimisel ja et on olemas erinevus neuraalsetes ühendustes mälu ajutise organiseerimise ja äratundmise vahel. Ta kirjeldas probleemilahendamise rigiidsust, mis praeguseks on tavapärane tagajärg frontaalsagara kahjustuse puhul. Milner aitas kirjeldada funktsioonide lateralisatsiooni inimese ajus ja on näidanud kuidas keele representatsioon ajukoores erineb vasaku-, parema- ja mõlemakäelistel inimestel. See teadmine aitas mõista varajase ühepoolse ajukahjustuse mõjusid ajukoore organiseerimise küpsemisel.Tema tööd olid esimeste seas, mis näitasid, et ajukahjustus võib viia olulise funktsionaalse reorganiseerimiseni.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1976 – valiti Kanada Kuningliku Seltsi liikmeks
- 1976 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks (neuroteaduse sektsioon)
- 1979 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks
- 2005 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 2009 – Balzani auhind
- 2014 – Kavli auhind neuroteaduses
- 2014 – Dan Davidi auhind
Ta on valitud ka Norra Teaduste Akadeemia välisliikmeks.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Henry Molaison – patsient H.M.
- Kent Cochrane – patsient K.C.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Karen Birchard, " 'Nosy' and Observant, a Neuroscientist Continues Her Memorable Career at 93", Chronicle of Higher Education, Nov. 6, 2011
- ↑ Brenda Milner Wins Balzan Prize for Cognitive Neurosciences. (2011). Government of Canada
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Dr. Brenda Milner". Canadians for Health Research. June 2005. Retrieved 2013-05-14
- ↑ 4,0 4,1 "Pioneering Memory Researcher Brenda Milner To Receive Pearl Meister Greengard Prize". Medical News Today. 26 May 2011. Retrieved 2013-05-14
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Brenda Milner: Distinguished scientific contribution awards for 1973. (1974). American Psychologist, 29(1), 36-38.
- ↑ 6,0 6,1 The Great Canadian Psychologist Website. (2008).
- ↑ Brenda Milner. (2012) Ordre National du Quebec.
- ↑ "Intellectual Function of the Temporal Lobes." The Psychological Bulletin. Vol. 51. No. 1, 1954
- ↑ "Dr Brenda Milner, CC". McGill University. Retrieved 2013-05-14.
- ↑ Xia, C. (2006). Understanding the Human Brain: A lifetime of Dedicated Pursuit. Interview with Dr. Brenda Milner. McGill Journal of Medicine, 9(2), 165–172.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Brenda Milner – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis