Aavo Savitsch

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Aavo Savitsch (4. juuli 1962[1] Viljandi23. detsember 2009 Tartu[2]) oli eesti poliitikategelane. Ta oli maailmavaatelt rahvuslane[3].

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

1989. aasta sügisel liitus Aavo Savitsch Võrus Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1-ga. 1990. aastatel osales ta Kaitseliidu ja Piirivalve taasloomisel [viide?]. 1991 liitus Aavo Savitsch Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiga (ERSP). Pärast ERSP ühinemist Isamaaliiduga (1995) Savitsch aga Isamaaliiduga ei ühinenud – see toimus alles 2003. aastal.

Savitsch kuulus Isamaaliitu 20. novembrist 2003 kuni 1. jaanuarini 2006 ja oli Reformierakonna liige 19. veebruarist 2008[1]kuni 24. juulini 2009. Isamaaliidust välja arvatud rahvusliku tegevuse tõttu.[4] Reformierakonnast lahkumise põhjusena nimetas Savitsch erakonna eestivaenulikku poliitikat.[5]

Pärast nn nelja mehe (Jüri Liim, Tiit Madisson, Ain Saar ja Aavo Savitsch) kirja avaldamist[6] viis ta koos Tiit Madissoniga läbi ühe taasiseseisvunud Eesti suurema meeleavalduse[7], kus nõuti okupatsioonisümboli (pronkssõduri) teisaldamist Tallinna südalinnast.

2006. aasta kevadel oli Aavo Savitsch Eesti Rahvusliku Liikumise (ERL) algatusgrupis, kuid ei osalenud ERL-i asutamisel Puurmanis sisetülide tõttu. 2006. aasta novembris lahkus Savitsch ERL-ist koos ERL-i asutajaliikme Ain Saarega, et taas käivitada mõneks ajaks oma tegevuse peatanud Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1. Savitsch osales organisatsiooni 20. aastapäeva ja Võrulaste Tahteväljenduspäeva ettevalmistuses ja organiseerimistöödes, samuti Kolonni juubeliraamatu toimetamises.

Savitsch oli kirglikult pühendunud Tammelehtedega Rüütliristi kavaleri Alfons Rebase mälestuse jäädvustamisele. Ta kirjutas artikleid Alfons Rebasest ja Eesti Leegionist. Savitsch algatas Viljandis koloneli mälestuspäeva tähistamise.[8]

Aavo Savitsch suri haiguse tagajärjel 23. detsembril 2009 Tartus.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Aavo Savitsch elas 13 aastat vabaabielu Ilona Paalmanniga Viiratsis. Neil on ühine laps Andero[viide?] ja koos kasvatati Ilona tütart Sirlit[viide?]. Esimesest abielust oli Savitschil tütar Kaisa ja tütretütar Kätlin.[viide?].

Kirjanduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Savitsch toimetas koos Ain Saare ja Kaja Tullusega 2007. aastal ajaloolise dokumentaaljutustuse "Võru veri ei värise". Raamat käsitleb Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 ajalugu aastatel 1987–2007[9].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Artikleid Aavo Savitschi kohta[muuda | muuda lähteteksti]

Aavo Savitschi artikleid[muuda | muuda lähteteksti]