Aarne Vasar
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2018) |
| Aarne Vasar | |
|---|---|
| Sündinud |
18. oktoober 1949 Tallinn |
| Surnud | 6. juuni 1994 (44-aastaselt) |
| Rahvus | eestlane |
| Tegevusala | karikaturist |
Aarne Vasar (18. oktoober 1949 Tallinn – 6. juuni 1994 Tallinn) oli eesti kunstnik.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Aarne Vasar sündis Tallinnas Estonia solisti Harri Vasara ja Viivika Vasara pojana. Tema õde on kirjanik Kati Murutar[1]. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis, lõpetas Tallinna 9. Keskkooli. Esimesed kunstiteadmised omandas isalt. Õppis Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel Kaarel Kurismaa juhendamisel.
Aastatel 1971– 1982 töötas ta Eesti Joonisfilmi kunstniku-animaatorina.
Aastatel 1982–1987 oli Vasar vabakutseline kunstnik. Sel ajal valmis tal Eesti Reklaamfilmile 15 joonisfilmi, millest kolme peeti esikoha[viide?] vääriliseks: "Väetised", "Autom" ja "Muusikariistad Tallinna Kaubamajast".
Aastatel 1987–1994 töötas Vasar Eesti Joonisfilmis kunstniku-lavastajana. 1991. aastal sai film "Me lendame" filmifestivali "Krock" peaauhinna ja 1992. aastal anti filmile "3x1" II Pompei Lühifilmifestivalil parima lühifilmi auhind. 1993 valmis joonisfilm "Setu vurle küüsis" Andrus Kivirähki stsenaariumi järgi.
Aarne Vasar kuulus Eesti Kinoliitu, Eesti Ajakirjanike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu.
Aarne Vasar suri 1994. aastal ja on maetud Metsakalmistule.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Karikatuurid[muuda | muuda lähteteksti]
Joonisfilmis töötades hakkas ta avaldama karikatuure alates 1972 väljaannetes Pikker ja Sirp ja Vasar. Hiljem avaldasid tema karikatuure Postimees, Noorte Hääl, Edasi, Õhtuleht ja Noorus. Tema karikatuure avaldati veel mitmetes teistest Nõukogude Liidu ja välismaa satiiriajakirjades. Tema tööd osalesid rahvusvahelistel karikatuurivõistlustel Tallinnas, Moskvas, Leningradis, Vilniuses, Knokke-Heistis, Marosticas, Skopjes, Tokios, Soomes, Jugoslaavias, Poolas, Austrias jm. Enamik Vasara karikatuure avaldati nende maade karikatuurikataloogides. ATema karikatuure on ilmunud ka huumorikogumikus "Diamantensucher Und Andere Estnische Humoresken" ("Teemantide otsijad ja teisi humoreske") (Tallinn, 1980), näituse "Võitjate üle ei naerda!" (Tallinn, 1982), Baltimaade karikatuurinäituse "Homo Sapiens" (Vilnius, 1984), näituse "Mis siin naerda on?" karikatuurikogumikes. Aastatel 1976–1988 esines ta kõikidel Eestis korraldatud karikatuurinäitustel, kus võitis nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke auhindu, näiteks Austrias, "Hõbehamba" Vilniuse näitusel "Homo Sapiens" (1981, 1984), II preemia rahvusvahelisel karikatuurivõistlusel Skopjes (1982), ergutusauhinna (1980) ja parima töö auhinna (1981) rahvusvahelisel karikatuurikonkursil Tokios. 1980. aastatel kujunesid karikatuurid meie totalitaarses ühiskonnas iseseisvaks kunstiliigiks, kus allegooriat kasutades pilati võimustruktuuride tegelasi nii, et nad seda ei taipaks. Vasarast kujunes Eesti üks tippkarikaturiste ja ta oli seetõttu ka KGB vaateväljas. Samal ajal illustreeris Vasar lühijutte ajakirjale Pikker ning tegi kaastööd lasteajakirjadele Täheke ja Pioneer. Illustreeris raamatuid ja kujundas postkaarte.
Karikatuurinäitused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1976 – esimene isikunäitus (koos Mati Kütiga) Tallinna kohvikus Pegasus
- 1976 – karikatuurinäitus "Meist ja meie linnast" (Tallinn)
- 1981 – teine isikunäitus, S. Kirovi nimelises näidiskalurikolhoosis
- 1981 – Tallinna karikatuurinäitustel "Mis siin naerda on?"
- 1982 – Tallinna karikatuurinäitustel "Mis siin naerda on?"
- 1983 – Tallinna karikatuurinäitustel "Mis siin naerda on?"
- 1983 – isikunäitus ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehases
- 1984 – Tallinna karikatuurinäitustel "Mis siin naerda on?"
- 1985 – Tallinna karikatuurinäitustel "Mis siin naerda on?"
- Balti karikatuuri näitustel "Homo sapiens"
- 2007 – Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis karikatuurinäitus koos karikaturistidega – Kuulo Vahter, Aarne Vasar, Janno Põldma, Peeter Ernits, Tõnis Teemaa, Olimar Kallas, Ants Kasesalu, Elle Tikerpäe, Eduard Tüür, Felix Kark, Teet Kallas, Elmar Rõugas, Mati Kütt, Ants Kasesalu, Tõnu Puustusmaa, Jüri Aljak.
Lisaks esines ta mitmel rahvusvahelisel karikatuurinäitusel.
Maalid[muuda | muuda lähteteksti]
Vasara esimesed maalid olid väljas 1982. aasta kevadnäitusel. Pärast seda esines ta regulaarselt enamikul kevad- ja sügisnäitustel, olles sürrealistliku stiili esindaja. "Akvarell sünnib spontaanselt," rääkis Vasar ajaleheartiklis vastuseks Toomas Kalli küsimustele, "seal naudin tegevust, mis on lõõgastus. Hea karikatuur ahistab – paneb kammitsasse, kuna mõte ja teostus peab olema vaatajale kohe arusaadav." Paralleelselt filmide tegemisega esines ta akvarellinäitustel: Leedus 1986 ja 1988, Tallinnas Kinomajas 1989, Saksamaal Karlsruhes 1992, Soomes galeriis Artegrafike 1991, Tokko ja Arraku galeriis 1992, Kuopios 1993 ja 1993 Tokko ja Arraku galeriis. Aarne Vasar sai Baltimaade akvarelli- ja graafikatriennaali eripreemia Leedus aastal 1988.
Vasara akvarelle on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Viinistu Kunstimuuseumis, Saksamaal Karlsruhe Kunstimuuseumis ja paljudes erakogudes Eestis, Soomes, Rootsis, Kanadas ja USA-s. Aarne Vasara filmid asuvad Eesti Filmiarhiivis. Karikatuure on Jaapani karikatuurimuuseumis ja erinevate maade karikatuurimuuseumides.
Vasar on kujundanud heliplaadiümbriseid Eesti ansamblile Rock Hotel ja Soome ansamblile Ventus Blues Band. Vasar ise oli samuti muusikahuviline ja mängis soolokitarri mitmes Eesti rokkansamblis, näiteks ansamblis Risk.
Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]
- Edgar Spriit. Karikatuurinäituse «Mis siin naerda on?» kataloogis, EKP Keskkomitee Kirjastus 1982
- Edgar Spriit. Karikatuurikogumikus "Homo Novus", kujundaja Rein Lauks, (Perioodika, 1988), ISBN 5797901358
- Kati Murutar "Naisena sündinud", kaanekujundus Aarne Vasar, (Perona, 1992)
- Andrus Kivirähk "Õlle kõrvale", illustratsioonid Aarne Vasar (Vaho, 1996)
- Ago Teder "Isade foorum", karikatuurid: Jüri Kerem, Priit Pärn, Aldo Roomere, Kuulo Vahter ja Aarne Vasar (Rebellis, 2003), ISBN 9949100100
Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- 1974 Ajalehe Edasi karikatuurivõistluse III koht [2]
- 1980 Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee Balti mere maade rahvusvahelisel spordikarikatuuri näituse aukiri "Võitjate üle ei naerda", Tallinn
- 1980 Baltimaade karikatuurinäitusel "Homo Sapiens", ergutusauhind, Vilnius
- 1981 Rahvusvaheline Yomiuri karikatuurivõistluse parima töö auhind, Jaapan Tokio
- 1981 Baltimaade karikatuurinäitusel "Homo Sapiens", "Hõbehammas" II koht, Vilnius
- 1982 Rahvusvaheline Youiuri karikatuurinäituse "Mees ja naine" auhind "Superior Prize", Jaapan
- 1982 Eesti Ajakirjanike Liidu preemia "Mis siin naerda on", Tallinn
- 1982 Rahvusvaheline karikatuurivõistlus "Jooned" Jugoslaavias Skopjes – II koht
- 1984 Baltimaade karikatuurinäitusel "Homo Sapiens", "Hõbehammas" II koht, Vilnius
- 1984 Ajalehe Sirp ja Vasar karikatuurivõistluse II koht
- 1988 Ajalehe Sirp ja Vasar karikatuurivõistluse I koht
- 1988 Rahvusvaheline karikatuurinäitus "Viva la Musica" III koht, Tallinn
- 1988 Eesti Vabariigi peapreemia "Kõige teravam nali"
- 1989 Ajalehe Sirp ja Vasar karikatuurivõistluse III koht[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.ohtuleht.ee/357439/kati-murutari-abielulahutus-mina-oma-nime-ei-muuda
- ↑ Sirp ja Vasar, nr 20, 17. mai 1974
- ↑ Pikker 1989, Nr 13
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Toomas Kall Pikker 17/1988
- Artikkel ja karikatuur ajalehes Helsingin Sanomat "Liikmesriikidel õigus lahkuda Nõukogude Liidust", 12.08.1988
- Marko Kadanik "Üks hetk, Aarne Vasar" – Noorus 11/1990
- Soome-Rootsi ajakirja Hufvudstadsbladet kultuurirubriigis, 10. jaanuar 1992
- Artikkel "Setu vurle küüsis", Hommikuleht 19. mai 1993