Aarne Vasar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aarne Vasar
Sünniaeg 18. oktoober 1949
Sünnikoht Tallinn
Surmaaeg 6. juuni 1994 (44-aastaselt)
Rahvus eestlane
Tegevusala karikaturist

Aarne Vasar (18. oktoober 1949 Tallinn6. juuni 1994 Tallinn) oli eesti kunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aarne Vasar sündis Tallinnas Estonia solisti Harri Vasara ja Viivika Vasara pojana. Tema õde on kirjanik Kati Murutar[1]. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis, lõpetas Tallinna 9. Keskkooli. Esimesed kunstiteadmised omandas isalt. Õppis ERKI ettevalmistuskursustel Kaarel Kurismaa juhendamisel.

1971. aastal asus ta tööle Eesti Joonisfilmi kunstnik-animaatorina, kus töötas 1982. aastani.

Aastatel 1982–1987 oli Vasar vabakutseline kunstnik. Sel ajal valmisid Eesti Reklaamfilmile 15 joonisfilmi, millest kolme peeti esikoha vääriliseks: "Väetised", "Autom" ja "Muusikariistad Tallinna Kaubamajast".

Aastatel 1987–1994 töötas Vasar Eesti Joonisfilmis kunstnik-lavastajana. 1991. aastal sai film "Me lendame" filmifestivali "Krock" peaauhinna ja 1992. aastal anti filmile "3x1" II Pompei Lühifilmifestivalil parima lühifilmi auhind. 1993 valmis joonisfilm "Setu vurle küüsis" Andrus Kivirähki stsenaariumi järgi.

Aarne Vasar kuulus Eesti Kinoliitu, Eesti Ajakirjanike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu.

Aarne Vasar suri 1994. aastal ja on maetud Metsakalmistule.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Karikatuurid[muuda | muuda lähteteksti]

Joonisfilmis töötades hakkas ta avaldama karikatuure alates 1972 väljaannetes Pikker ja Sirp ja Vasar. Hiljem avaldasid tema karikatuure Postimees, Noorte Hääl, Edasi, Õhtuleht ja Noorus. Tema karikatuure avaldati veel mitmetes teistest Nõukogude Liidu ja välismaa satiiriajakirjades. Tema tööd osalesid rahvusvahelistel karikatuurivõistlustel Tallinnas, Moskvas, Leningradis, Vilniuses, Knokke-Hestis, Marosticas, Skopjes, Tokios, Soomes, Jugoslaavias, Poolas, Austrias jm. Enamik Vasara karikatuure avaldati nende maade karikatuurikataloogides. Avaldatud on karikatuure ka huumorikogumiks "Diamantensucher Und Andere Estnische Humoresken" - ("Teemantide otsijad ja teisi humoreske") (Tallinn, 1980), näituse "Võitjate üle ei naerda!" (Tallinn, 1982), Baltimaade karikatuurinäituse "Homo Sapiens" (Vilnius, 1984), näituse "Mis siin naerda on?" karikatuurikogumikes. Aastatel 1976–1988 esines ta kõikidel Eestis korraldatud karikatuurinäitustel, kus võitis nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke auhindu, näiteks Austrias, "Hõbehamba" Vilniuse näitusel "Homo Sapiens" (1981, 1984), II preemia rahvusvahelisel karikatuurivõistlusel Skopjes (1982), ergutusauhinna (1980) ja parima töö auhinna (1981) rahvusvahelisel karikatuurikonkursil Tokios. 1980. aastatel kujunesid karikatuurid meie totalitaarses ühiskonnas iseseisvaks kunstiliigiks, kus allegooriat kasutades pilati võimustruktuuride tegelasi nii, et nad seda ei taipaks. Vasarast kujunes välja Eesti üks tippkarikaturiste ja ta oli seetõttu ka KGB vaateväljas. Samal ajal illustreeris Vasar lühijutte ajakirjale Pikker ja tegi kaastööd ajakirjadele Täheke ja Pioneer. Illustreeris raamatuid ja kujundas postkaarte.

Karikatuurinäitused[muuda | muuda lähteteksti]

Maalid[muuda | muuda lähteteksti]

Vasara esimesed maalid olid väljas 1982. aasta kevadnäitusel. Pärast seda esines ta regulaarselt enamikul kevad- ja sügisnäitustel, olles sürrealistliku stiili esindaja. "Akvarell sünnib spontaanselt," rääkis Vasar ajaleheartiklis vastuseks Toomas Kalli küsimustele, "seal naudin tegevust, mis on lõõgastus. Hea karikatuur ahistab – paneb kammitsasse, kuna mõte ja teostus peab olema vaatajale kohe arusaadav." Paralleelselt filmide tegemisega esines ta akvarellinäitustel: Leedus 1986 ja 1988, Tallinnas Kinomajas 1989, Saksamaal Karlsruhes 1992, Soomes galeriis Artegrafike 1991, Tokko ja Arraku galeriis 1992, Kuopios 1993 ja 1993 "Tokko ja Arraku" galeriis. Aarne Vasar sai Baltimaade akvarelli- ja graafikatriennaali eripreemia Leedus aastal 1988.

Vasara akvarelle on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Viinistu Kunstimuuseumis, Saksamaal Karlsruhe Kunstimuuseumis ja paljudes erakogudes Eestis, Soomes, Rootsis, Kanadas ja USA-s. Aarne Vasara filmid asuvad Eesti Filmiarhiivis. Karikatuure on Jaapani karikatuurimuuseumis ja erinevate maade karikatuurimuuseumides.

Vasar on kujundanud heliplaadiümbriseid Eesti ansamblile Rock Hotel ja Soome ansamblile Ventus Blues Band. Vasar ise oli samuti muusikahuviline ja mängis soolokitarri mitmes Eesti rokkansamblis, näiteks ansamblis Risk.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ajalehe Edasi karikatuurivõistluse III koht, 1974[2]
  • Eesti NSV Kehakultuuri ja Spordikomitee Balti mere maade rahvusvahelisel spordikarikatuuri näituse aukiri "Võitjate üle ei naerda", Tallinn 1980
  • Baltimaade karikatuurinäitusel "Homo Sapiens", ergutusauhind, Vilnius 1980
  • Rahvusvaheline Yomiuri karikatuurivõistluse parima töö auhind, Jaapan Tokio1981
  • Baltimaade karikatuurinäitusel "Homo Sapiens", "Hõbehammas" II koht, Vilnius 1981
  • Rahvusvaheline Youiuri karikatuurinäituse "Mees ja naine" auhind "Superior Prize", Jaapan 1982
  • Eesti Ajakirjanike Liidu preemia "Mis siin naerda on", Tallinn 1982
  • Rahvusvaheline karikatuurivõistlus "Jooned" Jugoslaavias Skopjes – II koht 1982
  • Baltimaade karikatuurinäitusel "Homo Sapiens", "Hõbehammas" II koht, Vilnius 1984
  • Ajalehe Sirp ja Vasar karikatuurivõistluse II koht, 1984
  • Ajalehe Sirp ja Vasar karikatuurivõistluse I koht, 1988
  • Rahvusvaheline karikatuurinäitus "Viva la Musica" III koht, Tallinn 1988
  • Eesti Vabariigi peapreemia "Kõige teravam nali", 1988

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Toomas Kall Pikker 17/1988
  • Artikkel ja karikatuur ajalehes Helsingin Sanomat "Liikmesriikidel õigus lahkuda Nõukogude Liidust", 12.08.1988
  • Marko Kadanik "Üks hetk, Aarne Vasar" – Noorus 11/1990
  • Soome-Rootsi ajakirja Hufvudstadsbladet kultuurirubriigis, 10. jaanuar 1992
  • Artikkel "Setu vurle küüsis", Hommikuleht 19. mai 1993

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]