Aafrika kultuur

Allikas: Vikipeedia
African culture.jpg

Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure.

Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. Perekonna Homo kaheksast liigist jäi ellu ainult Homo sapiens ('tark inimene'). Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad nii neoliitikumi (10 000 eKr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaegsed petroglüüfid kui ka muistne Vana-Egiptuse kultuur.

Üks kontinent, erinevad maailmad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Masai hõimupealik

Aafrika manner on ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademete hulk 250–380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mäetipp (mäe kõrgus 5895 m) on aasta läbi lumega kaetud, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik – esindatud on nii võsastikud ja savannid kui ka kõrbe-, mägede-, vihmametsade- ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab üle miljardi[1] inimese, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone.

Hõimud ja etnilised grupid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aafrika on koduks arvukatele hõimudele ning erinevatele etnilistele ja sotsiaalsetele gruppidele. Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, teised on väga rahvaarvukad. Aafrika rahvad ja hõimud: afarid, anlo ewe, amharid, araablased, ashantid, bakongod, bambarad, bembad, berberid, bobod, bušmanid (sanid), chewad, dogonid, fangid, fondid, fulanid, ibod, kikuyud, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, tuareegid, wolofid, yorubad, suulud.

Muusika ja tants[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bamileke tantsijad

Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. Põhja- ning Lõuna-Aafrika muusika- ning tantsustiilid on erinevad. Põhja-Aafrikas on märgatav Araabia mõju, lõunapoolne kultuur on koloniaalajastul saanud mõjutusi Lääne muusikast ja tantsudest. Paljud Aafrika keeled on tonaalsed, st heli kõrgus määrab ära sõnade tähenduse. See avaldub ka Aafrika muusikalistes meloodiates ning rütmides. Kasutatakse erinevaid pille, sh eriti trumme, samuti kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid.

Aafrikas on tants tähtis kommunikatsioonivahend, tantsijad kasutavad žeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. Põhiliigutused on tihtipeale lihtsad, rõhutatakse üksikuid kehaosi: ainult ülakeha, torsot või jalgu. Tantsitakse nii üksi kui ka väikeste gruppidena (kaks kuni kolm inimest). Rühmatantse esitatakse erinevates kujundites: joon, ring, maotaoline liikumine. Linnastumise ja moderniseerumisega on Aafrika tants ja muusika saanud mõjutusi paljudest erinevatest kultuuridest.

Kunst ja käsitöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Seitsme sarve mask" Elevandiluurannikult

Aafrika on rikas kunsti- ja käsitöötraditsioonide poolest: harrastatakse puulõiget ning valmistatakse vask- ja nahkesemed. Aafrika kunst ning käsitöö hõlmavad ka skulptuuri, maali, keraamikat, tseremoniaalseid ja religioosseid kostüüme ning peakatteid.

Aafrika kultuuris on alati inimese välimusele rõhku pandud, mistõttu on juveelid ja maskid tähtsad isiklikud aksessuaarid. Maskid on hoolega viimistletud. Neid kasutatakse tseremooniates esivanemate, vaimude, mütoloogiliste olendite ja ka viljakusjumalate kujutlemisel.

Aafrika traditsioonilises kunstis ja käsitöös esineb arvukalt püsimotiive, näiteks paare (naine lapsega, mees relva või loomaga, kõrvalise isiku või võõraga). Paarid võivad sümboliseerida esivanemaid, ühiskonna loojaid, abielus olevaid paare või kaksikuid. Paaride teema esindab aga harva mehe ja naise vahelist intiimsust. Ema lapsega või lastega väljendab intensiivset emaduse olulisust aafriklastele, emakest Maad ning inimesi kui tema lapsi. Mees relva või loomaga sümboliseerib au ning võimu. Võõras võib olla mõnest muust hõimust või mõnest muust riigist ning teda võidakse kujutada moonutatult.

Aafrika kunstist on saanud inspiratsiooni näiteks Alberto Giacometti, Max Ernst ja Pablo Picasso.

Folkloor ja muistendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Folklooris talletuvad inimeste kogemused ja väärtused, muistendid valgustavad moraali ja kombeid. Aafrika rahvajuttude arv võib ulatuda veerand miljonini. Suuline pärimus peegeldab sotsiaalse kogemuse väga erinevaid tahke. Esindatud on veeuputusmüüdid. Pügmeede müüdi kohaselt kuulis Kameeleon puu seest veidrat häält, lõikas puutüve lõhki ning sellest voolas välja suur hulk vett, mis kattis kogu maa. Koos veega ilmusid esimesed inimesed. Elevandiluuranniku müüt räägib heldest mehest, kes andis ära kõik, mis tal oli, ning seejärel andis jumal Ouende talle tasuks varanduse, soovitas tal maalt lahkuda ja lasi tema omakasupüüdlike naabrite hävitamiseks kuus kuud vihma sadada.

Aafrika keelkonnad

Keeled ja kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aafrika kontinendil räägitakse tuhandeid keeli[2], lisaks veel paljusid murdeid. Mõnda keelt ja murret räägib ainult mõnisada inimest, teisi aga miljonid. Kõige rohkem kõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. Väga vähesed Aafrika riigid on ükskeelsed, paljudes on ametliku keelena kasutusel ka mõni Euroopa keel. Näiteks Lõuna-Aafrikas on kasutusel 11 ametlikku keelt, millest üks on inglise keel[3].

Aafrika neli peamist keelkonda on Afroaasia, Niiluse-Sahara, Nigeri-Kordofani, Khoisani.

Aafrika Tinditee oli varajane kirjaoskuse keskus.

Stanfordi ülikooli keeleteadlase Joseph Greenbergi uurimus jaotab Aafrika kuude keelkonda: Afroaasia (roheline), Nigeri-Kongo mittebantude (must), Nigeri-Kongo bantude (lilla), Niiluse-Sahara (punane), Khoisani (kollane) ja Austroneesia (valge) keelkondadeks. J. Greenbergi uurimuses on Aafrikas hinnanguliselt 1500 keelt[viide?].

Kopti kirik Kairos

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Traditsioonilisi Aafrika animistlikke usundeid järgib tänapäeval u 100 miljonit aafriklast. Ristiusk jõudis Põhja-Aafrikasse 1. sajandil ning levis sealt 4. sajandiks Sudaani ja Etioopiasse. Etioopias on säilinud koptide kristlik usulahk. 15. sajandil jõudis kristlus troopilisse Aafrikasse ja tänapäeval on Aafrika mandril ligikaudu 340 miljonit kristlast.

Islam, populaarsuselt teine religioon Aafrikas, jõudis siia 7. sajandil Vahemere rannikult. Aja jooksul levis islam edasi idarannikule ja Ida-Aafrikasse. Tänapäeval on moslemeid kõikjal Aafrikas, kokku u 285 miljonit inimest.

Pühad ja pidustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peaaegu kõik inimelu tähtsündmused ja olulised aspektid on Aafrikas seotud pidustustega: sünd, initsiatsioon, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine, viljakoristus, jumalate kummardamised, surm, vaimud ja esivanemad.

Söök ja jook[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aafrika toidutraditsioonid peegeldavad nii kohalikke loodusolusid kui ka koloniaalvallutajate mõju, kes tõid toidulauale näiteks paprika, pähklid ja maisi. Aafrika köök kasutab traditsioonilisi puu- ja köögivilju, piima- ja lihatooteid. Aafrika küla toidusedel koosneb tihti piimast, kohupiimast ja vadakust. Aafrika toidutraditsiooni keskmes on tärkliserikkad toiduained koos hautatud liha ja/või aedviljadega. Peamised juurviljad on maniokk ja bataat, kasutatakse ka aurutatud rohelisi köögivilju koos teravate vürtsidega. Laialdaselt tarbitakse aurutatud või keedetud aedvilja, kaun- ja teravilju, maniokki, bataati ja jamssi, samuti metsikult kasvavaid puu- ja aedvilju. Palju süüakse arbuusi ja banaani.

Naine kohviubadega

Põhja-Aafrika rannikualade toidukultuur Marokost Egiptuseni erineb Sahara aafriklaste omast, kelle toidulaud on väga kesine. Nigeerias ja Lääne-Aafrikas armastatakse vürtsikaid toite. Mittemoslemid toodavad ka alkoholi, mis sobib hästi enamiku Aafrika toitudega. Kõike tuntum alkoholne jook on Etioopia meevein tej.

Toitu valmistatakse nii loomalihast kui ka kalast, k.a kuivatatud kala. Lõuna-Aafrika ja naabermaade köögid on rahvusvahelised, sisaldades võõrmõjusid nagu India köögist tuntud läätsesupp ja karri. Ida-Aafrika toidud ei sisalda liha. Veiseid ja lambaid peetakse vahetuskaubaks, mitte toiduks.

Etiooplased on esimesed kohvikasvatajad ning neil on kohvitseremooniad, mis sarnanevad Jaapani teetseremooniaga. Etioopiast levis kohv edasi Jeemenisse, sealt Araabiasse ning ülejäänud Euroopasse.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Africa population tops a billion
  2. (2000) African Languages: an Introduction. Cambridge University Press. 
  3. The languages of South Africa