Walter Norman Haworth

Allikas: Vikipeedia
Sir Walter Norman Haworth

Sir Walter Norman Haworth (19. märts 1883 Chorley, Suurbritannia19. märts 1950 Birmingham, Suurbritannia) oli inglise keemik. Aastal 1937 pälvis ta süsivesikuid ja C-vitamiini käsitlevate uurimuste eest Nobeli keemiaauhinna. Samal aastal sai keemiaauhinna ka Šveitsi keemik Paul Karrer.

Haridus- ja tööeluga seonduvat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haworth töötas mõnda aega isa poolt juhitavas Rylandsi linoleumivabrikus, kuid alustas vanemate vastuseisust hoolimata keemiaõpinguid Manchesteri Ülikoolis. Filosoofiadoktori kraadi omandas ta Göttingeni Ülikoolis, tema õpetajaks oli Otto Wallach.

1912. aastal pidas ta loenguid St Andrewsi Ülikoolis Šotimaal, seal asus ta lähemalt uurima ka süsivesikute keemiaga seonduvat.

1915. aastaks töötas ta välja suhkrute töötlemise meetodi, mida tänapäeval tuntakse Haworthi metüülimismeetodina (inglise keeles Haworth methylation).

Esimese maailmasõja ajal organiseeris ta St Andrewsi Ülikooli laboratooriumites kemikaalide ja ravimite tootmise.

1925. aastal määrati ta Birminghami Ülikooli keemiaprofessoriks.

1933. aastal tegeles ta koos Edmund Hirstiga C-vitamiini optilise ja isomeerilise struktuuri koostamisega Albert Imre Szent-Györgyi poolt saadetud vesilahustuva C-vitamiini ehk heksuroonhappe näidismaterjali põhjal. Samal aastal teatas ta, et koos Hirstiga õnnestus tal C-vitamiini sünteesida. Haworth ja Szent-Györgyi soovisid molekuli, mille struktuuri Gordon Cox röntgendifraktsiooni abil kinnitas[1], tema antiskorbuutsete omaduste tõttu ümber nimetada askorbiinhappeks[2] ning kinnitada formaalseks keemiliseks nimetuseks L-askorbiinhape.

1947. aastal löödi Haworth rüütliks.[3]

Panus orgaanilise keemia arengusse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema panuseks loetakse optiliselt aktiivsete suhkrute, nagu maltoos, tsellobioos, laktoos, gentobioos, melibioos, gentianose, raffinoos, tselluloos, glükogeen, inuliin, tärklis, xylan jpt struktuuri kindlaksmääramist ning sellealaseid uurimustöid.[4][5]

Publikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • The Constitution of Sugars (1929)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.rsc.org/chemistryworld/podcast/CIIEcompounds/transcripts/VitaminC.asp Sissekanne veebilehel www.rsc.org (vaadatud 25.06.2013)]
  2. Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)
  3. Nobel Lectures Chemistry (1922-1941), lk 431-432, 1999, World Scientific Publishing, ISBN 981-02-3406-6, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 10.07.2013)
  4. C. Claude Silbert Hudson, Sidney M. Cantor, ADVANCES IN CARBOHYDRATE CHEMISTRY, Volume 6, lk 7-8, 1951, Academic Press, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 10.07.2013)
  5. Nobel Lectures Chemistry (1922-1941), lk 431-432, 1999, World Scientific Publishing, ISBN 981-02-3406-6, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 10.07.2013)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]