Gorilla

Allikas: Vikipeedia
Tasandikugorilla
Seksuaalne dimorfism on kolju

Gorilla (Gorilla) on inimlaste sugukonda kuuluv perekond inimahve. Perekond jaguneb kaheks liigiks (mägigorilla, tasandikugorilla) ja mitmeks alamliigiks.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gorillad elavad Kesk-Aafrika troopilistes ja subtroopilistes metsades.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gorilla on kõige suurem ahv. Isasloom kaalub kuni 250 kg ja pikkust võib tal olla 1,8 m. Kui gorilla on ärritunud, tõuseb ta tagajalgadele püsti ja endale rusikatega vastu rinda tagudes huilgab täiest kõrist, et vastasele muljet avaldada. Inimestega kohtudes pöördub ta pigem tagasi, välja arvatud siis, kui tunnetab ohtu.

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevalt teistest ahvidest ronib gorilla harva puu otsa, enamasti kõnnib ta neljakäpukil maas. Ta elab väikeses karjas, mille moodustavad suur juhtisane, mõned nooremad isased, emased ja nende järeltulijad.

Suurema osa päevast veedab gorilla toiduks sobivaid palu otsides või päiksepaistel lesodes. Igal õhtul teeb ta endale magamiseks oksakubust pesa, enamasti otse maapinnale.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nad on herbivoorid, toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, juurikatest, bambusevõrseetest ja idudest.

Ohustatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mägigorillad on tõsises hävimisohus. Vabas looduses elab neid alla 1000 isendi, loomaaedades mitte ühtegi. Tänapäeval on gorillad kaitse all, kuid salakütid tapavad neid siiski üsna suurel arvul.