Gorilla

Allikas: Vikipeedia
Gorilla
Tasandikugorilla
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Primaadid Primates
Alamselts: Haplorrhini
Infraselts: Anthropoidea
Ülemsugukond: Inimahvlased Hominoidea
Sugukond: Inimlased Hominidae
Perekond: Gorilla Gorilla
I.Geoffroy Saint-Hilaire, 1852
Gorillade levila
Gorillade levila
Sünonüümid
  • Pseudogorilla Elliot, 1913

Gorilla (Gorilla) on inimlaste sugukonda kuuluv perekond inimahve.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gorilla perekond jaguneb kaheks liigiks (mägigorilla, tasandikugorilla) ja mitmeks alamliigiks.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gorillad elavad Kesk-Aafrika troopilistes ja subtroopilistes metsades.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gorilla on kõige suurem ahv. Isasloom kaalub kuni 250 kg ja pikkust võib tal olla 1,8 m.

Kui gorilla on ärritunud, tõuseb ta tagajalgadele püsti ja endale rusikatega vastu rinda tagudes huilgab täiest kõrist, et vastasele muljet avaldada.

Inimestega kohtudes pöördub ta pigem tagasi, välja arvatud siis, kui tunnetab ohtu.

Seksuaalne dimorfism kolju näitel

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gorillade elu koosneb puhkamisest, liikumisest, söömisest, magamisest ja öisest ning päevasest pesa ehitamisest (gorillad kasutavad harva sama puhke- või ööbimiskohta järjest).

Erinevalt teistest ahvidest ronib gorilla harva puu otsa, enamasti kõnnib ta neljakäpukil maas.

Gorillad elavad väikeste karjadena (5 - 30 isendit), mille moodustavad suur juhtisane (halli vöödiga piki selga) mõned nooremad isased, emased ja nende järeltulijad.[1]

Suurema osa päevast veedab gorilla toiduks sobivaid palu otsides või päiksepaistel lesides. Igal õhtul teeb ta endale magamiseks oksakubust pesa, enamasti otse maapinnale.

Gorillade seltsingutes valitsevad enamasti rahuarmastavad suhted- hõbedase seljaga juhtisane kaitseb ja juhib kaaslaseid toiduotsinguil ja alustab pesaehitust öiseks magamiseks.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nad on herbivoorid, toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, juurikatest, bambusevõrsetest ja idudest.

Ohustatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ohustatud liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mägigorillad (G.g. diehli) on tõsises hävimisohus. Vabas looduses elab neid 200 kuni 300 isendit, loomaaedades mitte ühtegi. Tänapäeval on gorillad kaitse all, kuid salakütid tapavad neid siiski üsna suurel arvul.

IUCNi Punase Nimestiku järgi (2012) on G.gorilla ja G.g.gorilla äärmiselt ohustatud liigid.

Gorillasid ohustab ka Ebola viirus, põhjustades nende haigestumist ahvide Ebola viirushaigusesse. Arvatakse, et Ebola kandus inimestele gorillade karkasside töötlemisel ja nende liha söömise kaudu.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Loomade elu, 7:443.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]