Vahuvein

Allikas: Vikipeedia
Glass of champagne.jpg

Vahuvein on vein, milles on märkimisväärne kogus süsinikdioksiidi, mis teeb joogi kihisevaks. Süsinikdioksiidi saadakse veinisse kas loomuliku fermenteerumise tulemusena – veini kääritamisel pudelis (nn Champagne'i meetod, méthode champenoise) või suurt rõhku taluvas tsisternis (nn Charmat' meetod) – või siis hiljem veinisse lisades.

Vahuvein on tavaliselt kas valge või roosa, aga leidub ka punaseid vahuveine nagu Itaalia Brachetto või Austraalia Sparkling Shiraz. Samuti varieerub vahuveinide magusus – need võivad olla väga kuivad ja hapud (brut), mille parimaks näiteks on Champagne, kuid võib olla ka väga magusaid (doux) vahuveine.

Prantsusmaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige paremini tuntud vahuvein on kahtlemata Champagne. Seda toodetakse ainult Champagne'i piirkonnas Prantsusmaal. Peamised viinamarjasordid, mida seal kasutatakse on Pinot noir, Chardonnay ja Pinot Meunier.

Kõiki ülejäänud Prantsusmaal toodetud vahuveine nimetatakse Crémant. Vastavalt Prantsuse kvaliteedisüsteemile on ühtekokku 7 erinevat Crémant'i:

  • Crémant d'Alsace
  • Crémant de Bordeaux
  • Crémant de Bourgogne
  • Crémant de Die
  • Crémant du Jura
  • Crémant de Limoux
  • Crémant de Loire

Mousseux'ks nimetatakse vahuveini, mis ei ole valmistatud traditsioonilisel Champagne'i meetodil, samal ajal kui Crémant'iks saab nimetada ainult neid vahuveine, mis on valmistatud traditsioonilisel Champagne'i meetodil.

Luksemburg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luksemburg järgib Prantsusmaa eeskuju ja sealsed vahuveinid valmistatakse traditsioonilisel Champagne'i meetodil. Luksemburgi vahuveine nimetatakse Crémant de Luxembourg.

Saksamaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksamaa vahuvein on Sekt. Suurem osa (ca 95 %) vahuveine tehakse Charmat' meetodil ja ülejäänud osa vahuveinidest tehakse traditsioonilisel Champagne'i meetodil. Odavaid vahuveine tehakse Saksamaal ka süsinikdioksiidi hilisemal lisamisel veini sisse, aga neid vahuveine ei tohi nimetada Sektiks, neid veine kutsutakse nimega Schaumwein, mis otsetõlkes tähendabki vahuveini.

Hispaania[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cavaks nimetatakse vahuveine, mida toodetakse Hispaanias. Peamiseks veine tootvaks piirkonnaks on seal Kataloonia, vähesel määral toodetakse Cavasid ka Valencias, La Rioja piirkonnas, Aragonis ja Extremaduras. Hispaania Cavat valmistatakse Champagne'i meetodil, aga selle valmistamiseks kasutatakse teisi viinamarjasorte kui Prantsuse Champagne'is.

Cavat valmistatakse erineva kuivusastmega: brut nature, brut (eriti kuiv), sec (kuiv), semisec (keskimiselt kuiv/magus) ja dolç (magus).

Vastavalt Hispaania kvaliteedistandarditele tohib cavat valmistada traditsioonilisel meetodil (koos teise fermenteerimisega pudelis) ja kuues regioonis ning viinamarjasortidest tohib kasutada vaid viinamarju Macabeu, Parellada, Xarel·lo, Chardonnay, Pinot noir ja Subirat.

Itaalia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vahuveine tehakse mitmel pool Itaalias, kuid kõige tuntumateks vahuveinideks on:

Kuigi Franciacorta vahuveine tehakse traditsioonilisel meetodil, on enamus Itaalia vahuveine, nagu Asti ja Prosecco tehtud siiski Charmat' meetodil.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]