Itaalia veinid

Allikas: Vikipeedia

Itaalia kuulub veinimaade nn suurde kolmikusse, olles tänaseks juhtpositsioonilt tõugatud maailma suuruselt teiseks veinitootjaks. Itaaliast leiab mitmeid maailmakuulsaid veine, eriti peetakse lugu Põhja-Itaalia veinidest nagu Barolo, Barbaresco, Barbera, Chianti, Soave, Berber ja loomulikult viimastel aastatel kuulsuse staatusesse tõusnud Prosecco. Aga suurepäraseid veine leiab ka Lõuna-Itaaliast.

Itaalia veinide ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Itaalia veinide ajalugu ulatub üle kahetuhande aasta tagasi. Sajandite jooksul on kreeklased, etruskid ja roomlased mänginud olulist rolli erinevate veinide välja arendamisel.

Itaalia veinide kvaliteedisüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Itaalia veinide kvaliteediklassid:

  • Vino da Tavola (VDT) on lihtne Itaalia lauavein. Siin kasutatakse viinamarju ning tehnoloogiat, mis ei ole kvaliteedireeglite järgi lubatud ja seetõttu ei kvalifitseeru need kõrgema kvaliteediklassi alla. Vino da Tavola vein peab olema valmistatud ELi poolt tunnustatud viinamarjasortidest ja toodetud ELi pinnal. Veini minimaalne alkoholisisaldus sõltuvalt piirkonnast 8,5% v 9%, maksimaalselt 15%, veini minimaalne happesus kokku 4-5g liitri kohta.
  • Indicazione Geografica Tipica (IGT), ehk Vina da Tavola con Indicazione Geografica Tipica, ehk lihtne maakonnavein. Alates 1. august 2009 on IGP - Indicazione Geografica Protetta. See kategooria kuulub neile veinidele, mis on toodetud kindlates piirkondades Itaalias ja milliste valmistamisel on järgitud juba kindlaid reegleid ning veinivalmistamise tavasid, kuid siiski ei vasta vein veel DOC nõuetele. IGT loodi 1992 a., et tõsta esile ca 40% itaalia lauaveinide kategoorias olevaid veine.
  • Denominacione di Origine Controllata (DOC). Alates 1. august 2009 DOP - Denominazione de Origine Protetta. DOC veinid peavad järgima juba pisut rangemaid reegleid, sh kasutatakse vaid algupärased viinamarjasorte täpselt määratletud piikrondadest, piiratakse maksimaalset saagikust ning alkoholisisaldust. DOC märgis annab kindluse, et tegemist on teatud kindlate reeglite järgi valmistatud veiniga. DOC veinide eeltingimus on IGT staatuse omamine minimaalselt 5 aastat.
  • Denominacione di Origine Controllata e Garantita (DOCG). Alates 1. august 2009 DOP - Denominazione de Origine Protetta (DOC ja DOCG liideti). DOCG on Itaalia veinide kõrgeim kvaliteediklass. Veinid võivad saada DOCG märgise, kui nad on omanud DOC staatust minimaalselt 10 aastat. Lisaks kõikidele DOC reeglitele, peab DOCG vein läbima rangemad piirangud, seda eriti saagikuse osas, aga ka nt läbima erikomitee poolse veinitesti. Hetkel on itaalias 73 DOCG piirkonda, millest suurem osa jääb Piemonte, Veneto ja Toskaana veinipiirkondadesse.

Kvaliteedireeglite üle teostab järelvalvet sõltumatu organisatisoon, mis kontrollib reeglite järgmist alates veiniaedadest, valmistamisprotsessist ning läbi kontrollostude jaemüügini välja.

Itaalia veinipiirkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Itaalia veinipiirkonnad

Itaalias on kokku 20 veinipiirkonda, mis kattuvad Itaalia haldusjaotusega ning kust leiab erinevaid veine igaühe maitsele. DOCG piirkondi, mida on hetkel kokku enam kui 73 on koondunud peamiselt Piemonte, Veneto ja Toskaana piirkondadesse.

Kirde-Itaalia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Itaalia kirdeosas asuvad 3 veinipiirkonda:

  1. Veneto,
  2. Trentino-Alto Adige ja
  3. Friuli-Venezia Giulia

Põhja-Itaalia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Itaalia põhjaosas ja loodeosas on 5 veinipiirkonda:

  1. Lombardia,
  2. Emilia-Romagna,
  3. Piemonte,
  4. Liguria ja
  5. Aosta Valley.

Kesk-Itaalia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Itaalia keskosas on 6 veinipiirkonda:

  1. Toscana,
  2. Lazio,
  3. Umbria,
  4. Marche,
  5. Abruzzo ja
  6. Molise.

Lõuna-Itaalia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ja Lõuna-Itaalias on ülejäänud 6 veinipiirkonda:

  1. Campania,
  2. Basilicata,
  3. Puglia,
  4. Calabria,
  5. Sitsiilia ja
  6. Sardiinia.

Itaalias kasvatatavad viinamarjasordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Punased viinamarjasordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Barbera
  • Dolcetto
  • Nebbiolo on Piemonte uhkete veinide Barolo ja Barbaresco viinamari.
  • Primitivo on tahumata ja pisut robustne Horvaatia juurtega punane viinamari, mida kasvatatakse Lõuna-Itaalias, peamiselt Apuulias.
  • Sangiovese on kõige enamkasvatatud viinamari Itaalias, iseäranis muidugi Toskaanas. Temast valmistatakse kuulsaid veine, nagu Chianti, Brunello di Montalcino, Rosso di Montalcino.

Valged viinamarjasordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Cortese on Piemontes laialt levinud valge viinamari, millest valmistatakse kuulus Gavi.
  • Clero, madala suhkrusisaldusega viinamari, millest vamib Prosecco – aromaatne ja kerge vahuvein.
  • Moscato
  • Pinot grigio
  • Friulano
  • Trebbiano on enimlevinud valge viinamarjasort, mida kasvatatakse üle terve Itaalia.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]