Saksamaa veinid

Saksamaa veinid ehk Saksa veinid on Saksamaal toodetud veinid. Saksamaa kuulub maailma kümne suurima veinitootja hulka. Mõnede jaoks seostuvad Saksa veinid elegantsete valgete kvaliteetveinidega, teistel jällegi seostub Saksa vein eelkõige odava poolmagusa veiniga Liebfraumilch.

Viinamarjasortidest domineerib Saksamaal valge viinamarjasort "Riesling". Punastest viinamarjadest kasvatatakse kõige rohkem viinamarja "Spätburgunder", mida muus maailmas tuntakse ka nime all "Pinot Noir".

Saksa veinide ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Veinikultuuri tõid Saksamaale roomlased. Saksamaa veinipiirkonna südames, Moselis, asub ka Saksamaa üks vanemaid linnu Trier.

Saksa veinipiirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Saksamaa veinipiirkonnad

Saksamaa jaguneb 13 veinipiirkonnaks, mida saksa keeles kutsutakse Anbaugebiet:

Ahri veinipiirkond
Baden
Frangimaa veinipiirkond
Hessische Bergstraße
Mittelrhein
Mosel
Nahe
Pfalz (või Palatinate)
Rheingau
Rheinhessen (või Rhenish Hesse)
Saale-Unstrut
Saksimaa (tuntud ka kui Saxony või Sachsen)
Württemberg

Saksa veinide kvaliteediklassid[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaal on veinidel neli kvaliteediklassi:

Lauavein (saksa keeles deutscher Tafelwein).
Maakonna vein (Landwein).
Kvaliteetvein kindlast kasvupiirkonnast (Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete ehk QbA).
Predikaatvein (Prädikatswein). Predikaatvein jaguneb omakorda kuude alamklassi: Kabinett, Spätlese, Auslese, Beerenauslese, Trockenbeerenauslese ja Eiswein.

Saksa veinide alternatiivsed kvaliteedisüsteemid[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks ametlikule kvaliteedisüsteemile eksisteerib Saksamaal ka teisi kvaliteedisüsteeme. Tuntuimad neist on VDP ja Bernkasteler Ring.

VDP[muuda | muuda lähteteksti]

VDP on akronüüm nimest Verband Deutscher Prädikats- und Qualitätsweingüter. See ühing ühendab ligikaudu 200 Saksamaa veinimõisa, mis toodavad kvaliteetveine.