T-100

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tankist; traktori kohta vaata artiklit T-100 (traktor)

T-100

T-100 tehnilised andmed
Pikkus 7,40 m
Laius 3,20  m
Kõrgus 3,20  m
Kaal 58  t
Kiirus maastikul 35 km/h
maanteel km/h
Käiguvaru maanteel 220 km
maanteel km
Suurtükk 45/76,2 mm
/ mürsku
Kuulipildujad 3×7,62
padrunit
Soomus 20–70 mm
Mootor
Mootori võimsus 500 hj
Meeskond 7 inimest

T-100, hüüdnimega "Sotka", oli kahe torniga rasketanki prototüüp, mis töötati välja Nõukogude Liidus enne Teist maailmasõda. T-100 projektiga konkureerisid tankid SMK ja KV-1. Võrdluskatsetel Kubinka polügoonil ja hiljem lahingkatsetel Talvesõjas osutus parimaks KV-1. T-100 loonud OKMO konstruktsioonibüroo kasutas selle keret liikursuurtüki SU-100Y loomisel, kuid ka see ei läinud tootmisesse.

Eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude Liidu "vabatahtlike" üksuste koosseisus osalesid Hispaania kodusõjas ka T-26 ja BT-5 tüüpi tankid. Selgus, et nende soomus ei ole võimeline vastu seisma uutele 37 mm tankitõrjekahuritele ja isegi tankitõrjepüssid olid võimalised neid hävitama. Probleemseks osutusid ka tankide bensiinimootorid. Bensiin on väga plahvatusohtlik ja tankid kippusid tabamuse korral kergesti süttima. Sama näitasid ka kokkupõrked Jaapaniga Kaug-Idas (Halhõn goli lahing).[1]

Leiti, et vaja on uutele nõuetele vastavaid tanke. Uute tankide soomus pidi taluma 37 mm kahuri tuld igalt kauguselt ja kaugemalt kui 1000 meetrit olema läbistamatu kuni 76,2 mm mürskudele. Uued tankid pidid olema diiselmootoriga.[1]

T-35-t asendava uue rasketanki loomise ülesanne anti kahele konkureerivale meeskonnale: üks oli Kirovi tehase meeskond Zožef Kotini juhtimisel, teine tehase nr. 185 meeskond OKMO, mõlemad asusid Leningradis. Rasketankile esitati järgmised nõudmised: sellel pidi olema viis torni, soomus pidi taluma 37 mm kahuri tuld igalt kauguselt ja kaugemalt kui 1200 m olema läbistamatu kuni 76,2 mm mürskudele. Insenerid olid viie torni nõudele teravalt vastu ja nõuet vähendati kolmele tornile. Esialgsed kavandid valmisid 1938. aasta mais ja neid esitleti Kaitsenõukogule, kuhu kuulus ka Stalin. T-100 oli OKMO mudel ja sellega konkureeris Kotini meeskonna mudel oli SMK. Kotin kritiseeris kolme torni nõuet ja viitas sellest tulenevatele kaaluprobleemidele. Vaidluse käigus olevat Stalin lõpuks ühelt mudelilt lausa kolmanda torni ära murdnud öeldes: "Milleks teha tankist komisjonipood?".[2]

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene T-100-a prototüüp valmis 1939. aasta mais. See oli kahe torniga ja sarnanes nii välimuselt, kui ka relvastuselt oluliselt konkureerivale SMK-le. Septembris saadeti see koos SMK ja KV-1 prototüüpidega Kubinkasse võrdluskatsetele. Kõige paremini esines KV-1. Kõik kolm prototüüpi saadeti 20. Rasketanki Brigaadiga 91. Tankipataljoni koosesisus lahingkatseteks Talvesõtta Soome vastu. Kõige paremaid tulemusi saavutas taas KV-1. SMK sõitis Soome positsioonide vahel miinile ja katsed seda T-100 abil minema vedada ebaõnnestusid. Juba enne lahingkatsete lõppu otsustati, et tootma hakatakse KV-1-e.[3]

Kuna lahingutes selgus, et olemasolevate rasketankide pearelvad jäävad kindlustuste vastu liiga nõrgaks, siis Nõukogude 7. Armee juhataja Talvesõjas, Kirill Meretskov soovis, et konstrueeritaks rasketank, mis suudaks punkreid hävitada. OKMO ehitas oma viimase projektina ümber ühe T-100 valmimata prototüübi ja sellest sai 130 mm merekahuriga liikursuurtükk SU-100Y, mis jäigi prototüübiks. Selle asemel võeti relvastusse Kotin projekteeritud 152 mm haubitsaga tank KV-2.[4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Zaloga, Garendsen 1984, lk 110
  2. Zaloga, Garendsen 1984, lk 116
  3. Bean, Fowler 2002, lk 114–116
  4. Zaloga, Garendsen 1984, lk 117–118

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tim Bean, Will Fowler Russian Tanks of World War II – Stalin's armored might Zenith Press 2002 ISBN 0760313024 Inglise k.
  • Steven J. Zaloga, James Grandsen Soviet Tanks and Combat Vehicles of World War Two Weidenfeld & Nicholson military 1984 ISBN 0853686068 Inglise k.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]