Rasvad

Allikas: Vikipeedia

Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid.

Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga.

Füüsikalised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu.

Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel - õli.

Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv.

Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, ...)

Keemilised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1) Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad :

ester + vesi → hape + alkohol rasv + vesi → propaantriool + rasvhape

Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool – seep.

kui rasv + NaOH → propaantriool + Na-sool - tahke seep kui rasv + KOH → propaantriool + K-sool - vedel seep

2) Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti kasutamiskõlbmatuks, kuna tekivad mõrkja maitsega ja rohkem või vähem mürgised ühendid – vedelad rasvad räästuvad kergemini kui tahked rasvad. Selle tõttu küllastatakse vedelad rasvad vesinikuga (toimub liitumisreaktsioon) ja saadakse küllastunud rasv.

vedel rasv + H2 →(katalüsaator)→ tahke rasv

Sellel reaktsioonil põhineb taimerasva saamine õlidest lähtuvalt.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]