Soome õhujõud

Allikas: Vikipeedia
Soome õhujõud
Ilmavoimat
Flygvapnet
Suomen Ilmavoimien tunnus.svg
Asutatud 6. märts 1918 (asutati armee lennukorpus)
4. mai 1928 (sai eraldi väeliigiks)
Riik Soome Soome
Kuuluvus Suomen Puolustusvoimien tornileijona.svg Soome kaitseväe väeliik
Deviis Qualitas Potentia Nostra
(Kvaliteet on meie tugevus)
Lahingud Soome kodusõda
Talvesõda
Jätkusõda
Lapi sõda
Ülemad
Kindralmajor Lauri Puranen
Sümboolika
Sõjalennuki eraldusmärk Finland roundel border.svg
Õhusõidukid
Hävitajad F/A-18 Hornet
Luure Learjet 35
Õppelennuk BAE Hawk
Valmet L-70 Vinka
Transport EADS CASA C-295
Fokker F27

Soome õhujõud (soome Suomen ilmavoimat, rootsi Finlands Flygvapnet) on Soome kaitseväe väeliik. Õhujõudude rahuaja ülesanded on õhuruumi valve, tuvastuslennud ja sõdurite väljaõpetamine sõjaaja ülesannete täitmiseks. Soome õhujõude peetakse üheks maailma vanimaks lennuväeks – Briti õhujõud asutati iseseisva üksusena 1. aprillil 1918 ja Rootsi õhujõud 1925. Soome õhujõud said eraldi väeliigiks 4. mail 1928. Selle eelkäijaks oli 6. märtsil 1918 loodud armee lennukorpus. Õhujõududes teenib 3100 meest ja naist.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soome õhujõudude eraldusmärk aastatel 1918–1944
Soome õhujõudude Fokker D.XXI
Soome õhujõudude Bristol Blenheim BL-129

Esimesed sammud Soome lennunduses tehti Vene lennukitega. Vene keisririigil oli Soome territooriumile paigutatud mitmed lennukid. Varsti pärast seda, kui Soome kuulutas end iseseisvaks, puhkes Soomes kodusõda. Venelased/nõukogulased liitusid punastega ehk kommunistidest mässajatega. Valgetel õnnestus punastelt ära võtta paar lennukit, aga olid siiski sõltuvad välismaa lennukitest ja pilootidest. Rootsi keeldus tehnikat ja piloote appi saatmast, aga siiski tulid mõned rootslased omaalgatuslikult valgetele appi. Esimeseks lennukiks sai Rootsi ajalehe Aftonbladeti peatoimetaja Waldemar Langleti muretsetud N.A.B. Albatros. Esimeseks ülemjuhatajaks sai rootslasest leitnant John-Allan Hygerth, kes esimese lennukiga koos Per Svanbäckiga Soome lendas. Lennukiga tehti peatus Kokkolas ja mootoririkke tõttu hädamaandumine Jakobstadis. Lennuk sai hiljem tähiseks F2 (F tuli rootsikeelsest sõnast Flygmaskin, mis tähendab lennukit) Rootsi krahv Eric von Rosen andis valgetele teise lennuki Thulin Typ D. Selle piloot, leitnant Nils Kindberg lendas lennukiga 6. märtsil 1918 Vaasasse. Von Rosen oli lennul kaasas reisijana. See kink läks vastuollu Rootsi valitsuse tahtega ja seetõttu keelduti lennukile lennuluba andmast. Selle asjaolu tõttu sai Rosen 100 Rootsi krooni trahvi loata riigist lahkumise eest. Eric von Roseni lennukit peetakse mõnede poolt Soome õhujõudude esimeseks lennukiks ja sai tähiseks F1. Von Rosen oli lennukile maalinud oma hea õnne märgi. See märk – sinine haakrist, iidne päikese ja hea õnne sümbol, sai Mannerheimi käsuga 18. märtsil 1918 Soome õhujõudude ametlikuks eraldusmärgiks. Selle kasutamine keelati Nõukogude Liidu poolt 1944. aastal. F1 sattus varsti pärast soomlastele üleandmist õnnetusse ja hävis, tappes mõlemad piloodid. 7. septembril 1920 sai Šveitsi Alpides juhtunud õnnetuses surma kolm Soome ja üks Itaalia lendur, kes olid teel koju. Pärast seda sai 7. september hukkunud pilootide mälestuspäevaks.

Soome kodusõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Punaste õhutegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamus sõjalennuväljadest, mis Soome lennuväljadel olid langesid valgete kontrolli alla, kui Vene piloodid olid kodumaale naasnud. Punaste käes olid mõned lennuväljad, kokku 12 lennukiga. Punastel endil polnud ühtegi pilooti, mistõttu palgati mõned Soome jäänud Vene lendurid. 24. veebruaril 1918 saabus Viiburisse viis lennukit, mis saadeti kiiresti Riihimäkile. Punased asutasid lennuüksused Helsingis, Tamperes, Kouvolas ja Viiburis. Ühtset peakorterit neil üksustel ei olnud. Helsingisse asutati ka lennukool, aga enne Helsingi langemist ühtegi lendurit välja koolitada ei jõutud. Riihimäkile saabunud lennukitest saadeti üks hävitaja ja üks luurelennuk Tamperesse ja kolm lennukit saadeti Kouvolasse. Tamperesse saabusid ka neli Vene pilooti ja kuus mehaanikut. Esimene ründelend tehti 1. märtsil 1918 Naistenlahti kohal. Peamiselt tegid punased luurelende, pommituslende ja lendlehtede levitamist. Punaste õhutegevus polnud eriti edukas. Nende operatsioonid kannatasid halva juhtimise, vananenud lennukite ja motivatsioonita pilootide tõttu. Mõned lennukid püüti valgete poolt kinni ja ülejäänud hävitati.

Valgete õhutegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1918. aasta jaanuaris polnud valgetel ei piloote ega lennukeid. Abi küsiti Rootsilt, aga kuna viimane oli neutraalne, ei saanud nad ametlikku abi saata, samuti keelati pilootidel Soome minna. Siiski saabusid 1918. aasta veebruari lõpuks Rootsist üks Morane-Saulnier Parasol ja kolm N.A.B. Albatrosi. Kaks Albatrosi olid kingitused valgeid toetavatelt Rootsi kodanikelt ja kolmas osteti. Lennukeid loodeti kasutada õhuoperatsioonide toetuseks, aga need osutusid ebasobivateks. Kuna valgetel piloote polnud, tulid piloodid ja mehaanikud samuti Rootsist. Soome leitnant Bertil Månsson oli saanud pilooditreeningu, aga ta oli sel ajal Saksamaal üritades kindlustada Soomele lennukite tehinguid. Soome kodusõja ajal koosnes valgete lennuväe personal:

  • 29 rootslasest (16 pilooti, kaks vaatlejast ja 11 mehaanikust). Pilootidest ainult neljal oli sõjaväeline väljaõpe ja neist üks oli vaatleja.
  • 2 taanlasest ( 1 piloot, 1 vaatleja)
  • 7 venelast (kuus pilooti ja 1 vaatleja)
  • 28 soomlast (neli pilooti, kellest kaks olid sõjaväelise väljaõppega. Kuus vaatlejat, kaks inseneri ja 16 mehaanikut)

Peamiselt tehti luurelende ja sõja tulemusele suurt mõju ei avaldatud. Esimene iseseisva Soome lennubaas loodi Kolhosse. Baasis oli kolm lennukit ja esimene lennuk tõusis baasist õhku 17. märtsil 1918. Soomlased võtsid üle ka üheksa Stetinin M-9 tüüpi lennukit, mis olid venelastest maha jäänud. Esimene valgete õhuoperatsioon toimus Lyly kohal. See oli luurelend, mis korraldati, kui rinne liikus lõunasse, Tampere peale. Õhubaas koliti kõigepealt Orivesile ja seejärel Tampere lähedale Kaukajärvile. Sõja lõpuks oli Soome õhujõududes 40 lennukit, millest pooled olid saadud punastelt (Punastel nii paljude lennukitega ei lennanud aga Ahvenamaalt leiti mõned nende poolt hüljatud lennukid).

Talvesõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Talvesõjas suunati Punaarmee operatsioone toetama umbes 700 hävitajat ja 800 pommitajat. Soomel oli neile vastu panna kõigest 17 pommitajat ja 31 hävitajat. Esimesed pommitamised Soome tööstusele ja raudteedele suurt mõju ei avaldanud. Soome õhujõudude uusimad hävitajad Soomes litsentsi alusel ehitatud Briti pommitajad Bristol Blenheim. Peamiseks hävitajaks oli Fokker D.XXI. Vähemalt paberi pealt vaadatuna oli Soome õhujõudude vastuhakk lootusetu, sest olid tugevas vähemuses. Soomlased hajutasid oma lennukid paljudele lennuväljadele laiali, et vältida nende hävitamist maapinnal. Lisaks peideti lennukeid lennuvälja lähedastesse metsadesse. Samuti ehitati peibutisi ja tänu neile abinõudele lõppesid rünnakud Soome lennuväljadele minimaalsete kahjudega. Sageli oli tulemuseks, et koju lendavad pommitajad tulistati soomlaste vasturünnakus alla. Sõja edenedes üritasid soomlased kõikjalt lennukeid juurde saada. LAV ja Taani saatsid Soomele lennukeid, aga enamus välismaa ostudest ja kingitustest jõudis Soome pärast sõja lõppu. Need lennukid võitlesid Jätkusõjas ja Lapi sõjas. Soome õhujõud keskendusid pommitajate allatulistamisele, sest Nõukogude hävitajatele polnud Soome hävitajatest vastast ja seetõttu neid võimalusel välditi. Nõukogude pommitajaid rünnati neile ebasoodsatest suundadest ja vahel julgeti nii ka hävitajaid rünnata. Soomlaste taktika tõhusus tuli esile, kui Nõukogude hävitajad ründasid Immola baasi. Parajasti startinud Soome lennukeid tabati ootamatult ja rünakus kaotati 7 lennukit. Sõja lõpuks olid Soome õhujõud alla tulistanud 218 vaenlase lennukit, kaotades samal ajal ainult 47 lennukit. Soome õhutõrje tulistas lisaks alla 314 lennukit. 30 vaenlase lennukit hõivati – need olid vaenlase tule läbi kannatada saanud lennukid, mis olid Soome pinnale maandunud. Need lennukid remonditi kiiresti ja pandi teenistusse.

Jätkusõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Brewster 239 Jätkusõjas
Soome Messerschmitt Bf 109

Jätkusõja alguseks olid Soome õhujõud paremini valmistunud. Seda oli märgatavalt tugevdatud ja koosnes 550 lennukist. Soome oli Talvesõja ajal ostnud suure hulga lennukeid, aga teenistusse jõudsid enne sõja lõppu vähesed. Suurt rolli mängis ka poliitika, sest Hitler keeldus Soome saadetavaid lennukeid läbi Saksamaa kontrolli all olnud alade lubamast, sest ei soovinud Nõukogude Liitu ärritada. Väheses koguses lennukeid saadi Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja Itaaliast. Saksamaa müüs Soomele paar tosinat Prantsusmaalt ja Norrast saadud lennukit, kui Hitler soovis Soomega suhteid soojendada. Lennukeid saadi ka neutraalsest USAst. Uued lennukid asendasid Fokker D.XXI ja Gloster Gladiator´i. USAst saadud Brewster B239 "Buffalo" tüüpi hävitajad olid kuni 1943. aastani peamiseks Soome õhujõudude hävitajaks. Kuigi USA merevägi ja Briti Kaug-Ida väed pidasid lennukit läbikukkumiseks, oli sellel soomlaste käes võidusuhe 32:1 – 459 vaenlase allatulistamist ja 15 kaotust. 1943. aastal sai õhujõudude peamiseks hävitajaks Saksa päritolu Messerschmitt Bf 109, aga teenistusse jäeti ka Buffalo. Häid tulemusi näitasid ka Itaalia Fiat G.50 ja USA Curtiss Hawk 75. Soomlaste poolel võitlesid ka mõned Nõukogude päritolu lennukid, mis olid alla tulistatud ja seejärel parandatud. Pommitusvõimekust tõstsid saksa päritolu Dornier Do 17 ja Junkers Ju 88. Pommitusväge tugevdasid ka Nõukogude pommitajad, mille sakslased olid saanud Operatsioon Barbarossa ajal. Kuigi Soome õhujõud olid sõja ajal edukad olid tingimused rasked. Varuosadest oli puudus ja remont kestis tihti kaua. Samuti oli probleemiks ruumipuudus, sest üks pommitaja võttis töökojas kolme hävitaja jagu ruumi. Soome oli 1944. aastal sunnitud ründama Soome pinnal asunud Saksa vägesid, sest seda nägi ette Nõukogude Liiduga tehtud rahuleping. Selle tulemusel pidasid Soome õhujõud viimased lahingud taganevate Luftwaffe üksustega. Jätkusõja ajal tulistasid Soome õhujõud alla 1621 Nõukogude lennukit ja kaotasid 210 lennukit.

Pärast Teist maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saab 35 Draken Kittilä lennujaamas

Sõja lõpp tõi Soome õhujõududele piirangud. Näiteks keelati:

  • omada rohkem kui 60 lahingulennukit;
  • omada sisemiste pommiruumidega lennukeid;
  • omada juhitavaid rakette või tuumarelvi;
  • omada Saksa relvastust või Saksa osadega relvi.

Personal piirati 3000 inimesele.

1963. aastal vaadati piirangud üle ja Soomel lubati omada juhitavaid rakette. Soome õhujõud leidsid piirangutes augu ja ostsid hulga kahekohalisi lennukeid, mis läksid arvesse treeninglennukitena. Neid sai kasutada ka teistel eesmärkidel. Samuti sõlmiti Rootsiga mitteametlik kokkulepe, et nad hoiavad oma territooriumil varuks Saab 35 Draken tüüpi hävitajaid, mis sõja korral Nõukogude Liiduga oleks kiiresti Soome saadetud. Neid hoiti kuni 1980. aastateni. Piirangute täitmisest loobuti 1990. aastal. Tänapäeval koosnevad Soome õhujõud kolmest õhukaitse eskadrillist, mis on jagatud kolme õhukaitsealasse, milleks Soome on jaotatud. Peamised baasid asuvad Rovaniemis, Tamperes ja Kuopio-Rissalas. Piloote õpetatakse välja Kauhavas asuvas lennukoolis.

Varustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lennuk Pilt Päritolumaa Tüüp Versioon Arv Lisainfo
Hävitaja
McDonnell Douglas F/A-18 Hornet Finnish air force hornet f-18c hn-450 arp.jpg USA USA Mitmeotstarbeline hävitaja F-18C
F-18D
55
7
F/A-18 asemel kasutatakse ametlikult F-18
Transport
EADS CASA C-295 CASA C-295M Finnish Air Force.jpg Hispaania Hispaania Transport C-295M 3 Tellimus veel neljale
Fokker F27 Finnish Air Force F-27-400M.jpg Madalmaad Madalmaad Transport F27-100
F27-400M
1
1
Asendatakse CASA C-295ga
Side
Valmet L-90 Redigo Valmet Redigo at Helsinki–Vantaa.jpg Soome Soome Side L-90 TP Redigo 7
Pilatus PC-12 Finnish Pilatus PC-12.jpg Šveits Šveits Side ja universaal PC-12NG 6
Luure
Learjet 35 Learjet 35AS, Radom Air Show 2007.jpg USA USA AWACS A/S 3
Treening
BAE Hawk Bae hawk46 rissala.jpg Suurbritannia Suurbritannia Treening
Ründe
Mk.51
Mk.51A
Mk.66
42
7
16
Kõik Mk.51A ja Mk.66, ning üks Mk.51 modeniseeritakse
41 vanemat Mk.51 eemaldatakse aastaks 2016 teenistusest
Valmet L-70 Vinka Valmet L-70 Miltrainer.jpg Soome Soome Treening 28

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]