Franz Ferdinand

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Austria ertshertsogist. Ansambli kohta vaata artiklit Franz Ferdinand (ansambel).

Franz Ferdinand

Franz Ferdinand (18. detsember 1863 Graz28. juuni 1914 Sarajevo) oli Austria ertshertsog ja troonipärija alates 1896 kuni surmani. Ta oli ka Modena hertsogliku perekonna pea viimase Modena hertsogi Francesco V testamendi alusel (Austria-Este ertshertsog) alates 1875. aastast.

Franz Ferdinandi elu muutus oluliselt 1889, kui tema onupoeg Rudolf tappis oma armukese ja seejärel ka enese. Kuna tal poegi polnud, vaid ainult tütar, sai Austria-Ungari troonipärijaks Franz Ferdinandi isa Karl Ludwig. Franz Ferdinand oli oma isa vanim poeg. 1896, pärast oma isa surma, sai ta Austria-Ungari troonipärijaks.

Franz Ferdinand oli tülis oma onu Franz Josephiga oma seisusevastase abielu tõttu Sophie Chotekiga. Kuigi Chotek oli aadlik, ei olnud ta pärit kuninglikust perekonnast, mistõttu Austria-Ungari seaduste järgi oli see morganaatiline abielu. Abielu sõlmiti 1. juulil 1900 Böömimaal Reichstadtis (tänapäeval Zákupy). Sellest abielust sündisid kaks poega ja neist vanem tütar, aga neil ei olnud keisritrooni pärimise õigust. Sellegipoolest oleks Franz Ferdinand ise saanud keisriks, kui ta oleks oma onust kauem elanud.

Franz Ferdinandil oli Tšehhimaal Konopištes mõis ja loss, kus ta oma perega elas. [1]

Franz Ferdinand plaanis riiki reformida, oletatavasti muuta Horvaatia Austria ja Ungari kõrval kolmandaks riigi osaks ehk ta oleks loonud Austria-Ungari-Horvaatia (või Jugoslaavia) kolmikmonarhia. Seetõttu on isegi irooniline, et ta just lõunaslaavlase Gavrilo Principi käe läbi hukkus, kuid serblaste vastumeelsust võib mõista, kuna see oleks keisririigis pingeid maandanud ja nõrgendanud lõunaslaavlaste toetust Serbia kavale luua Jugoslaavia riik. Tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otsene ajend.

Franz Ferdinandi järel sai Austria-Ungari troonipärijaks tema vennapoeg Karl, kes Franz Josephi surma järel ka keisriks sai.

Jaroslav Hašeki romaan "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" algab lausega: ""Nii nad tapsidki meie Ferdinandi."" [2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Jaroslav Hašek. "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil". "Eesti Raamat", Tallinn 1975, lk. 778
  2. Jaroslav Hašek. "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil". "Eesti Raamat", Tallinn 1975, lk. 9