Paul von Rennenkampff

Allikas: Vikipeedia
Paul von Rennenkampff
Paul-von-Rennenkampf-1.jpg
Paul von Rennekampff
Nimi Paul von Rennenkampff
Sündinud 7. aprill 1854
Konuvere mõis, Eestimaa
Surnud aprill 1918
Taganrog, Venemaa
Teenistused Venemaa keisririik
Auaste ratsaväekindral
Juhitud üksused 14. ratsaväediviisi staabiülem
VIII Siberi korpus
III armeekorpus
Vilno sõjaväeringkonna ülem
1. armee
Sõjad/lahingud Bokserite ülestõus
Vene-Jaapani sõda
Esimene maailmasõda

Paul Georg Edler von Rennenkampff (vene keeles Павел Карлович Ренненкампф) (7. aprill 1854 Konuvere mõis, Eestimaa – aprill 1918 Taganrog, Venemaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral).[1]

Paul Georg von Rennenkampff omandas üldhariduse Tallinna Toomkoolis[2], mille lõpetas 1870. aastal.

Teenistust Venemaa keisririigi armees alustas von Rennenkampff 89. Belomorski polgus, misjärel sai sõjalise hariduse Helsingi junkrukoolis ja ta ülendati korneti auastmesse 1873. aastal.

Teenis 4. Gluhhovi tragunipolgus ja 5. Leedu ulaanipolgus, 1876. aastal ülendati leitnandiks ja 1877. aastal staabirittmeistriks.

1879. aastal astus õppima Nikolai Kindralstaabi Akadeemiasse, pärast Akadeemia lõpetamist 1882. aastal[2] teenis Varssavi, Kaukaasia ja Vilno sõjaväeringkondade staapides.

Alates 1890. aastast teenis 14. ratsaväediviisi staabiülemana.

1895. aastast 36. tragunipolgu ülem ja 1899. aastast Taga-Baikali sõjaväeringkonna staabis.

Aastatel 1900–1901, osales ta Hiinas toimunud Bokserite ülestõusu mahasurumisel, 1901. aastal ülendati kindralmajoriks.

Võttis 1. ratsaväebrigaadiga osa Hiina sõjakäigust

1903 oli ta üks Mäo mõisa pärijatest, mis kuulus tema onule, viitseadmiral Olaf von Stackelbergile, kuid juba järgmisel aastal kinkisid pärijad Mäo Olafi kasutütrele, kes oli kontradmiral Voin Rimski-Korsakovi tütar ja helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi vennatütar.[3]

Aastatel 1905–1906 osales ta Vene-Jaapani sõjas (Taga-Baikali kasakadiviisi ülemana) Mukdeni lahingus.

Pärast Vene-Jaapani sõda oli ta VIII Siberi korpuse ülem ja alates 1906. aasta juunist III Siberi korpuse ülem. 1910. aastal ülendati Rennenkampff ratsaväekindraliks ja 19111913 oli ta III armeekorpuse ülem. 1912 nimetati ta kindraladjutandiks.

Enne Esimest maailmasõda, aastail 19131914 oli kindral Rennenkampff Vilno sõjaväeringkonna ülem[2].

I maailmasõja alguspäevil võttis 1. armee ülemana osa koos Aleksei Brussilovi 2. armee pealetungioperatsioonist Ida-Preisimaal.

Pärast esialgset edu Brussilovi läbimurde käigus, kuid Brussilovi vägede kaotust ja hävitamist Saksa 8. armee poolt, viis Rennenkampf Vene vägede ülemjuhatuse hinnangul ebarahuldavalt läbi kaitselahinguid 1914. aasta augustis Masuuria kõrgustiku ja järvede piirkonnas ning sama aasta novembris Lodzi piirkonnas, mistõttu ta asendati sõjavägede juhtimisel vene päritolu sõjaväejuhiga ja von Rennenkampff läks erru.

Kindral Paul Georg von Rennenkampff mõrvati bolševike poolt Taganrogis 1918. aasta aprillis[2], keisririigi ohvitserkonna vastase Punase terrori käigus.

Esivanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited:[1]

Paul von Rennenkampffi esivanemad
Paul von Rennenkampff
(1854–1918)
Karl von Rennenkampff
(1813–1871)
Jakob von Rennenkampff
(1782–1838)
Georg von Rennenkampff
(1752–1809)
Jakob Gustav von Rennenkampff
(1716–1791)
Anna Elisabeth von Jarmerstedt
(1729–1764)
Margarethe Charlotte von Wrangell
(1759–1793)
Reinhold Johann von Wrangell
(1721–1767)
Margarethe Helene von Hastfer
(1735–1794)
Vabapreili
Helene Johanna von Fersen
(1779–1856)
Vabahärra
Gustav von Fersen
(1742–1811)
Vabahärra
Georg Johann von Fersen
(maeti 1752)
Anna Elisabeth von Derfelden
(suri 1745)
Krahvitar
Margaretha Elisabeth Manteuffel
(1751–1791)
Krahv
Gotthard Johann Manteuffel
(1717–1753)
Katharina Helena von Tausas
(1735–1791)
Vabapreili
Ingeborg von Stackelberg
(1822–1903)
Vabahärra
Reinhold von Stackelberg
(1777–1863)
Vabahärra
Berndt von Stackelberg
(1733–1795)
Vabahärra
Adam Friedrich von Stackelberg
(1703–1768)
Katharina Elisabeth von Rosen
(1707–1775)
Margarethe von Baranoff
(1743–1820)
Karl Gustav von Baranoff
(1713–1796)
Magdalena Elisabeth von Derfelden
(1715–1801)
Julie von Berg
(1789–1845)
Jakob Georg von Berg
(1760–1844)
Kaspar Anton von Berg
(1729–1773)
Margaretha Juliana von Schwengelm
(1732–1760)
Ulrike von Ramm
(1767–1826)
Thomas Johann von Ramm
(1740–1775)
Anna Elisabeth Hübner
(suri 1794)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 2,3: Estland, Görlitz 1930, lk. 209
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Georgi ordeni kavalerid Eestis. Mitte-eestlaste elulood.
  3. Mäo mõis Eesti Ajalooarhiivi kinnistute registris