Paul von Rennenkampff

Allikas: Vikipeedia
Paul von Rennenkampff
Paul-von-Rennenkampf-1.jpg
Paul von Rennekampff
Nimi Paul von Rennenkampff
Sündinud 7. aprill 1854
Konuvere mõis, Eestimaa
Surnud aprill 1918
Taganrog, Venemaa
Teenistused Venemaa keisririik
Auaste ratsaväekindral
Juhitud üksused 14. ratsaväediviisi staabiülem
VIII Siberi korpus
III armeekorpus
Vilno sõjaväeringkonna ülem
1. armee
Sõjad/lahingud Bokserite ülestõus
Vene-Jaapani sõda
Esimene maailmasõda

Paul Georg Edler von Rennenkampff (vene keeles Павел Карлович Ренненкампф) (7. aprill 1854 Konuvere mõis, Eestimaa – aprill 1918 Taganrog, Venemaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral).[1]

Paul Georg von Rennenkampff omandas üldhariduse Tallinna Toomkoolis[2], mille lõpetas 1870. aastal.

Teenistust Venemaa keisririigi armees alustas von Rennenkampff 89. Belomorski polgus, peale mida sai sõjalise hariduse Helsingi junkrukoolis, ülendati korneti auastmesse 1873. aastal.

Teenis 4. Gluhhovi tragunipolgus ja 5. Leedu ulaanipolgus, 1876. aastal ülendati leitnantiks ja 1877. aastal staabirittmeistriks.

1879. aastal astus õppima Nikolai Kindralstaabi Akadeemiasse, pärast Akadeemia lõpetamist 1882. aastal[2] teenis Varssavi, Kaukaasia ja Vilno sõjaväeringkondade staapides.

Alates 1890. aastast teenis 14. ratsaväediviisi staabiülemana.

1895. aastast 36. tragunipolgu ülem ja 1899. aastast Taga-Baikali sõjaväeringkonna staabis.

Aastatel 1900–1901, osales ta Hiinas toimunud Bokserite ülestõusu mahasurumisel, 1901. aastal ülendati kindralmajoriks.

Võttis 1. ratsaväebrigaadiga osa Hiina sõjakäigust

1903 oli ta üks Mäo mõisa pärijatest, mis kuulus tema onule, viitseadmiral Olaf von Stackelbergile, kuid juba järgmisel aastal kinkisid pärijad Mäo Olafi kasutütrele, kes oli kontradmiral Voin Rimski-Korsakovi tütar ja helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi vennatütar.[3]

Aastatel 1905–1906 osales ta Vene-Jaapani sõjas (Taga-Baikali kasakadiviisi ülemana) Mukdeni lahingus.

Pärast Vene-Jaapani sõda oli ta VIII Siberi korpuse ülem ning alates 1906. aasta juunist III Siberi korpuse ülem. 1910. aastal ülendati Rennenkampff ratsaväekindraliks ning oli 1911-1913 III armeekorpuse ülem. 1912 nimetati ta kindraladjutandiks.

Enne Esimest maailmasõda, aastail 19131914 oli kindral Rennenkampff Vilno sõjaväeringkonna ülem[2].

I maailmasõja alguspäevil võttis 1. armee ülemana osa koos Aleksei Brussilovi 2. armee pealetungioperatsioonist Ida-Preisimaal.

Pärast esialgset edu Brussilovi läbimurde käigus, kuid Brussilovi vägede kaotust ja hävitamist Saksa 8. armee poolt, viis Rennenkampf Vene vägede ülemjuhatuse hinnangul ebarahuldavalt läbi kaitselahinguid 1914. aasta augustikuus Masuuria kõrgustiku ja järvede piirkonnas ning novembrikuus samal aastal Lodzi piirkonnas, mistõttu asendati ta sõjaväegede juhtimisel vene päritolu sõjaväejuhiga ja von Rennenkampf läks erru.

Kindral Paul Georg von Rennenkampff mõrvati bolševike poolt Taganrogis 1918. aasta aprillis[2], keisririigi ohvitserkonna vastase Punase terrori käigus.

Esivanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited:[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 2,3: Estland, Görlitz 1930, lk. 209
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Georgi ordeni kavalerid Eestis. Mitte-eestlaste elulood.
  3. Mäo mõis Eesti Ajalooarhiivi kinnistute registris