Rittmeister

Allikas: Vikipeedia
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886

Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõnede riikide ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).

Jalaväes vastab sellele kapteni auaste. Tänapäeval on enamik riike rittmeistri auastmest loobunud. Traditsiooniliselt on rittmeistri pagunil kolm tärni nagu kaptenilgi.

Poola ja Leedu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poola armees oli rittmeister (poola rotmistrz, 'rooduülem'; leedu rotmistras; inglise tõlkes vahel rotamaster, erinevalt tavapärasest rittmeistrist) kasutusel 15.-20. sajandil. Esimesed rittmeistrid teenisid 15. sajandil palgasõdurite üksustes.

Algselt võis rittmeister juhtida nii jalaväge (rood) kui ka ratsaväge (chorągiew). Hiljem kasutati rittmeistri auaste ainult haidukkide seas (piechota węgierska, 'ungari jalavägi') ja valikjalaväes (piechota wybraniecka) ning lõpuks jäi see kasutusele üksnes ratsaväes.

Poola sõjaväe rittmeistri pagunid (1919–39) olid samasugused kui kaptenilgi.

17. sajandil olid husaari- ja kasakavägede rittmeistrid pigem tsiviilaukandjad, mitte elukutselised ohvitserid. 18. sajandi I poolel kehtestati see reegel ametlikult; taoliste titulaarsete rittmeistrite eest juhtisid üksusi porutšikud (porucznik) ja asetäitjad (namiestnik).

18. sajandi lõpul said rittmeistritest eskadroniülemad. Tekkis vahe eskadronide rittmeistrite, kes said riigikassast palka, ja staabirittmeistrite vahel, kes pidid selle sissetulekuta läbi ajama. 19. sajandil kujunes rittmeistrist ratsaväe ja sandarmeeria ohvitseride auaste. Esimese ja Teise maailmasõja vahelises Poola Vabariigis ning Teise maailmasõja ajal Läänes moodustatud poola üksustes oli rittmeistri auaste kasutusel nii ratsa- kui ka tankivägedes.

Ratsaväeeskadroni ülema auastmena säilis rittmeister 1947. aastani.

Poola ratsaväe rittmeister 1792. aastal. Fjodor Solntsev, 19. sajand.

Rittmeistri aukraadi kandis ka Jan III Sobieski, hetman ja hilisem Rzeczpospolita kuningas.

Saksamaa ja Austria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa keisririigis ja Austria-Ungaris vastas rittmeistri auaste kaptenile (Hauptmann). Esimeses maailmasõjas juhtisid rittmeistrid eskadrone, vahel ka polke.[1][2]. Auaste säilis 1945. aastani ka Wehrmachtis, kus seda tarvitati ratsaväes ja mõnes suurtükiväeosas ning see vastas kaptenile.

Austria Vabariigis oli rittmeistri auaste kasutusel 1945–1978 politseis ja sandarmeerias.

Venemaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaal võeti rittmeistri auaste ratsaväes kasutusele 17. sajandil armeereformi käigus. Raskeratsaväe loomisel saksa kürassiiride eeskujul 1730–1731[3] tulid ka uued auastmed, millest rittmeister vastas Teenistusastmete tabelis IX klassile.[4]

Vahel nimetati rittmeistriteks ka Doni kasakavägede jessauule. 17981800 võrdsustati kasakaohvitseride erilised auastmed armee husaaripolkude omadega, säilitades siiski varasemad nimetused. Nii võrdsustati jessauulid rittmeistritega. Reeglina juhtis selline rittmeister-jessauul kasakasotnjat ning ta pagunitel oli helesinine triip hõbedasel taustal ilma tähtedeta. 1798 loodi ka madalam staabirittmeistri auaste.

1882 reorganiseeriti husaari- ja ulaanipolgud tragunipolkudeks. Kogu ratsaväes kehtestati ühtsed auastmed ning tragunikapteneist said rittmeistrid. 1884. aastal võrdsustati kaptenid, rittmeistrid ja jessauulid majoriga ning tõsteti teenistusklasside tabelis VIII klassi.

1917. aastal auaste kaotati. Punaarmees loobuti auastmete kasutamisest ning viimased rittmeistrid teenisid Vene kodusõjas valgete poolel.

Rootsi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni Gustav II Adolfi sõjaväereformini 1626. aastal juhtis rittmeister lipkonda (rootsi fänika), millesse kuulus rahuajal 150 ja sõjaajal keskmiselt 500 meest.

Hiljem sai rittmeistrist (rootsi Ryttmästare) Rootsi ratsakaardiväes ametikoha nimetus. Nii kutsuti ratsaväeüksuse ülemat sõltumata aukraadist.

Norra[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norras on rittmeistri auaste (norra Rittmester) säilinud tänini tanki- ja motolaskurvägedes. See vastab jalaväekapteni ja mereväe kaptenleitnandi auastmele.

19. sajandil kandis rittmeistri nimetust ka kuningat Christiania-visiitidel eskortiva auvahtkonna Det gyldne kor ('Kuldne koor') ülem. Rittmeistri kohuseid täitsid kordamööda juhtivad ärimehed.[5]

Mujal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hollandis rittmeister (hollandi Ritmeester) endiselt kasutusel ratsaväes, kus see vastab kapteni auastmele.[4]

Taanis kasutati rittmeistri auastet (taani Ritmester) 1951. aastani.

Tšehhoslovakkia armees oli rittmeister allohvitseri auaste, mis vastas ligikaudu vahtmeistrile või veltveeblile.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Т. Нигель "Германская армия в Первой мировой войне: 1914—1915", I kd, 2003, ISBN 9781841765655
  2. Glenn Jewison Auastmed Austria-Ungari armees (vaadatud 10.07.2011)
  3. 1730. aastal rajati kaardiväes, kus seni puudusid ratsaväeosad, kürassiiride eeskujul moodustatud ratsakaardiväepolk.
  4. 4,0 4,1 Шепелев Л. Е. Военные чины // Шепелев Л. Е. Титулы, мундиры, ордена в Российской империи. — Мoskva: Наука, 1991. — lk 88.
  5. Arne Lie Christensen "Karl Johans fasader" Oslo, 2007, lk 69.

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Rittmeister, saksakeelset artiklit de:Rittmeister, venekeelset artiklit ru:Ротмистр, leedukeelset artiklit lt:Rotmistras, poolakeelset artiklit pl:Rotmistrz, rootsikeelset artiklit sv:Ryttmästare ning norrakeelset artiklit no:Rittmester seisuga 10. juuli 2011.