Tõnu Õnnepalu
Allikas: Vikipeedia
Tõnu Õnnepalu (kirjanikunimega Emil Tode ja Anton Nigov; sündis 13. septembril 1962) on eesti kirjanik ja tõlkija.
[redigeeri] Elukäik
Tõnu Õnnepalu õppis aastatel 1980–1985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat, lõpetas cum laude.
Aastatel 1985–1987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik.
Aastatel 1989–1990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana.
[redigeeri] Teosed
- "Piiririik" (1993) ISBN 9985-802-59-4
- "Hind" (1995) ISBN 9985-802-08-X
- "Printsess" (1997)
- "Raadio" (2002) ISBN 9985-811-99-2
- "Flandria päevik" (2008)
- "Jõeäärne maja" (1985)
- "Ithaka" (1988) ISBN 5-450-00189-4
- "Sel maal" (1990) ISBN 5-450-00634-9
- "Mõõt" (1996) ISBN 9985-802-14-4
- "Enne heinaaega ja hiljem" (2005)
- "Hea"
Tõlked:
- "Truudusetu naine" (Albert Camus; 1985)
- "Endise aja nooruk" (François Mauriac; 1991)
- "Daam ja auto, päikeseprillid ja püss" (Sébastien Japrisot; 1992)
- "Elu Picassoga: kümme aastat armastust" (Françoise Gilot, Lake Carlton; koos Salme Lehiste ja Kalju Uiboga; 1993) ISBN 5-89920-037-5
- "Punapäine tüdruk" (Antoine Chalvin; 1993)
- "Kurja õied. Les Fleurs du mal" (Charles Baudelaire; 2000)
- "Elu alles ees" (Romain Gary; 2001) ISBN 5-7979-0441-1
- "Ameerika: valik luuletusi 1947-1996" (Allen Ginsberg; 2003)
- "Taasleitud aeg" (Marcel Proust; 2004)
- "Valge kassike ja teisi Madame d'Aulnoy haldjajutte" (Marie Catherine d'Aulnoy; 2005)
Autobiograafia:
- "Harjutused" (2002)

