Orša

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on linnast Valgevenes, alevi kohta Venemaal vaata artiklit Orša (Tveri oblast).

Orša

[ 'orša ]
valgevene Орша * / Orša
*transkriptsioon: Orša
klassikaline valgevene Ворша * / Vorša
*transkriptsioon: Vorša
vene Орша
(Orša)

Coat of Arms of Vorsza, Belarus.svg
Orša vapp
Flag of Vorsza, Belarus.svg
Orša lipp

Pindala: 42 km²
Elanikke: 139 000 (2009)

Koordinaadid: 54° 30′ N, 30° 25′ E54.530.416666666667koordinaadid: 54° 30′ N, 30° 25′ E
Orša (Valgevene)
Orša

Orša (valgevene Орша, taraškievica nimekuju Ворша (Vorša)) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Orša rajooni keskus. Linn asub Dnepri jõe ääres, 180 kilomeetri kaugusel riigi pealinnast Minskist. Elanike arv on 140 300 (2006).

Esmakordselt mainitud kroonikas 1067. aastal.

Orša linnale alluvad administratiivselt ka Barańi linn ja Balbasava alev.

Orša Püha Ilja kirik (1880)

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna ametlik nimi on nii valgevene kui ka vene keeles Орша (Orša). Nii valgevene-eesti transkriptsioonis kui ka vene-eesti transkriptsioonis on linna nimekuju Orša. Ajalooline nimi on Ворша (Vorša). Venepärane Orša võeti kasutusele 1933. aastal valgevenelaste venestamisele suunatud valgevene keele reformi tulemusena. Valgevene klassikalises kirjakeeles (taraškievica) kasutatakse ainult ajaloolist nimekuju Vorša.

Nimi tuleb ilmselt linna läbiva Aršyca jõe vanast nimest Rša või Rža. Linn asus selle ääres, ehk siis – «Во Pша».

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Orša eelkäijaks on pronksiaegne ja rauaaegne asula Aršyca ning Dnepri ühinemispaigas. Esmakordselt mainitud kroonikas 1067. aastal. Toona oli Orša kohal olemas küla. Asula hakkas kasvama peale aastat 1116, mil Minski vürst sinna kindluse ehitas. XII sajandil hõivas asula Smolenski vürstiriik. Alates aastast 1320 kuulus Orša Leedu Suurvürstiriiki.

Orša kindluse asupaik

XIV sajandil rajati Orša linnamüür, aga aastail 13981407 kerkis sinna Vytautase eestvedamisel kivist müüridega kants. Orša lippkond võttis osa ka Tannenbergi lahingust aastal 1410. Aastal 1514 toimus aga linna all Orša lahing, mis on rahvuslikult meelestatud valgevenelaste jaoks sümboolse tähendusega. Kümmekond aastat hiljem maalis tundmatu kunstnik sellest lahingust pildi, mis on üks esimesi lahingut kujutavaid maale Ida-Euroopas. Pildi originaali säilitatakse Poola rahvusmuuseumis, aga koopia sellest pildist asub Orša dominiiklaste kloostris.

Aastal 1555 asutas Mikołaj Radziwiłł Must Orša linna kalvinistide koguduse, mis oli esimene protestantlik kogudus Valgevene territooriumil. Aastal 1558 kujutati Oršat esimest korda maakaardil. Aastal 1573 tulid linna jesuiidid. Aastal 1620 sai Oršast ametlikult linn.

Aastail 16541667 peetud sõjas sai Orša rängalt kannatada. XVII sajand tõi siiski koos järgmise sajandiga kaasa kloostrite tekke linna territooriumile. Linnas oli lõpuks kokku 11 erinevate usuvoolude kloostrit. Munkade kahekorruselised kivimajad puidust elumajade vahel ja kloostrite juurde kuuluvad kirikud andsid linnale ebatüüpilise välimuse.

Aastal 1772 läks linn Vene impeeriumi koosseisu. Aastal 1812 hõlvasid Orša prantsuse väed. Orša intendant oli hilisem kirjanik Marie-Henri Beyle. Lahkudes põletasid prantslased linna maha ja see taastati alles aastal 1848.

Endine Orša jesuiitide kolleegium

Aastal 1863 lasid venelased maha Poola ülestõusu kohaliku juhi. Rahvuslike meeleolude mahasurumiseks sulgesid võimud toona kõik katoliku kloostrid, aga katoliiklikud kirikud anti Moskva patriarhaadi käsutusse.


XIX sajandi teisel poolel sai Oršast tähtis raudteede sõlmpunkt. Tänapäeval hargnevad linnast raudteeliinid Minski, Mahiloŭi, Viciebski, Smolenski, Lepieli ja Kryčaŭi suunas. Orša kui transpordisõlme tähtsust suurendas veel Dnepril olev sadam. Aastal 1869 avati linnas telegraafijaam, aga aastal 1899 avalik raamatukogu.

1924. aastal liideti Orša Valgevene NSV-ga. Saksa okupatsioon kestis Oršas 16. juulist 1941 kuni 27. juunini 1944. Teises maailmasõjas oli Orša K. Zaslonaŭi partisanide rühma keskuseks. Pärast sõda laastasid Nõukogude võimud Orša vanalinna, hävitades paljud sakraalehitised ning vanad hooned ja ehitades nende asemele uued elamud.

Seosed Eestiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas töötas 1910–1911 Konstantin Ramul.

1918. aasta jaanuaris Orša raudteejaama lähistel aset leidnud rongiõnnetuses hukkus Johannes Pääsuke.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]