Ole Einar Bjørndalen

Allikas: Vikipeedia
Ole Einar Bjørndalen1.jpg

Laskesuusatamine
Olympic flag.svg
Kuld 1998 10 km
Kuld 2002 10 km
Kuld 2002 12,5 km jälitussõit
Kuld 2002 20 km
Kuld 2002 4×7,5 km teatesõit
Kuld 2002 4×7,5 km teatesõit
Kuld 2014 10 km
Kuld 2014 Segateatesõit
Hõbe 1998 4×7,5 km
Hõbe 2006 20 km
Hõbe 2006 12,5 km jälitussõit
Hõbe 2010 20 km
Pronks 2006 15 km ühisstart
Continents.svg
Kuld 1998 4×7,5 km teatesõit
Kuld 2003 10 km
Kuld 2003 15 km ühisstardist
Kuld 2005 10 km
Kuld 2005 12,5 km jälitussõit
Kuld 2005 15 km ühisstardist
Kuld 2005 4×7,5 km teatesõit
Kuld 2007 10 km
Kuld 2007 12,5 km jälitussõit
Kuld 2008 12,5 km jälitussõit
Kuld 2009 10 km
Kuld 2009 12,5 km jälitussõit
Kuld 2009 20 km
Kuld 2009 4×7,5 km teatesõit
Kuld 2011 4×7,5 km teatesõit
Kuld 2011 segateatesõit
Kuld 2012 4×7,5 km teatesõit
Kuld 2012 segateatesõit
Kuld 2013 4×7,5 km teatesõit
Hõbe 1997 4×7,5 km teatesõit
Hõbe 1998 12,5 km jälitussõit
Hõbe 2000 4×7,5 km teatesõit
Hõbe 2001 15 km ühisstardist
Hõbe 2004 4×7,5 km teatesõit
Hõbe 2006 segateatesõit
Hõbe 2007 4×7,5 km teatesõit
Hõbe 2008 20 km
Hõbe 2008 15 km ühisstardist
Hõbe 2008 4×7,5 km teatesõit
Hõbe 2010 segateatesõit
Pronks 1997 12,5 km jälitussõit
Pronks 1999 15 km ühisstardist
Pronks 1999 4×7,5 km teatesõit
Pronks 2000 15 km ühisstardist
Pronks 2001 4×7,5 km teatesõit
Pronks 2004 10 km
Pronks 2004 12,5 km jälitussõit
Pronks 2004 20 km
Pronks 2008 10 km

Ole Einar Bjørndalen (sündis 27. jaanuaril 1974 Drammenis) on Norra laskesuusataja, teda on nimetatud ka Laskesuusatamise kuningas ning ta on kõigi aegade edukaim laskesuusataja. Ta on ainuke laskesuusataja, kes on võitnud 4 kuldmedalit ühtedelt olümpiamängudelt. See juhtus 2002. aastal Salt Lake Citys.

Bjørndalen on 19. veebruari 2014 seisuga kaheksakordne olümpiavõitja ja 12-kordne olümpiamedalist. Maailmameistrivõistlustelt on ta võitnud 34 medalit, sealhulgas 14 kulda. 4 kuldmedalit ühtedelt maailmameistrivõistlustelt on ta võitnud kaks korda: 2005. ja 2009. aastal.

Ta on 21. märtsi 2010 seisuga võitnud 91 maailma karika etappi laskesuusatamises ja 1 murdmaasuusatamises. Üldse on ta 3 parema hulka tulnud laskesuusatamises 159 MK-etapil ja murdmaasuusatamises 3 MK-etapil. Ta on enim karikaetappe võitnud talisportlane. Enne oli rekord Rootsi mäesuusataja Ingemar Stenmarki käes 86 korraga.

Sportlaskarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bjørndalen osales juunioride maailmameistrivõistlustel kaks korda. 1992 Canmore'is lõpetas ta veel 23. kohaga pikal ja 47. kohaga lühikesel distantsil, teatesõidus oli ta 6. ja meeskonnasõidus teenis pronksmedali. Järgmisel, 1993. aastal Saksamaal Ruhpoldingis lõi ta juba platsi puhtaks, võites nii pikal kui lühikesel distantsil individuaalselt ning lisaks teatesõidus ja meeskonnasõidus koos Norra meeskonnaga. Kunagi varem polnud keegi ühel aastal juunioride MM-ilt laskesuusatamises üle 2 kulla võitnud.

Norra täiskasvanute koondises osales ta 1994. aasta taliolümpiamängudel Lillehammeris. Ta oli 20 km distantsil 36. (ainult üks norralane jõudis 30 parema sekka) ja 10 km distantsil 28., olles norralastest kolmas. Teatesõidus saavutas ta 7. koha.

1995. aasta MM-il Itaalias Anterselvas saavutas Bjørndalen juba 10 km sõidus 4. ja 20 km sõidus 12. koha. Teatemeeskonnas sõitis ta avavahetust ja Norra lõpetas 5. kohaga.

11. jaanuaril 1996 võitis Bjørndalen Anterselvas oma esimese MK-etapi. See juhtus 20 km distantsil ja sel aastal jäi see ainsaks. 1996. aasta MM-il tuli ta 20 km distantsil 19. ja 10 km distantsil 6. kohale. Meeskondlikult oli Norra 4.

1997. aasta MM-il Slovakkias Osrblies tuli ta 10 km distantsil 9. kohale ja järgnenud jälitussõidus pronksmedalile. See oli tema elu esimene täiskasvanute MM-medal. Ta kaotas maailmameistriks tulnud Viktor Maigurovile 10,2 sekundit ja Sergei Tarassovile 3,3 sekundit. Sealjuures tõusis ta medalile 2 trahviringist hoolimata, Maigurov laskis puhtalt ja Tarassov tegi 1 trahviringi. 20 km distantsil tuli Bjørndalen 6. kohale. Meeskonnasõidus oli Norra 4. Teatesõidus sõitis Bjørndalen viimast vahetust ja tõi Norra finišisse teisena. Bjørndalen kaotas Frank Luckile 5,7 sekundit.

1998. aasta taliolümpiamängudel saavutas Bjørndalen 20 km distantsil 7. koha sellest hoolimata, et sai 4 trahviminutit, rohkem kui keegi teine esikaheksast. Näiteks 2 trahviminutit andmuks talle hõbemedali ja Norrale kaksikvõidu. Seevastu 10 km sõidus laskis Bjørndalen puhtalt ja tuli esimest korda olümpiavõitjaks. Teatesõidus sõitis Bjørndalen viimast vahetust ja lõpetas taas Lucki järel teisena.

1998. aasta MM-il võisteldi neil aladel, mis olümpiamängude kavva ei kuulunud. 12,5 km jälitussõidus Pokljukas tuli Bjørndalen Vladimir Dratšovi järel teiseks ja meeskonnasõidus Hochfilzenis tuli Norra Saksamaa ees maailmameistriks.

1999. aasta MM-il Soomes Kontiolahtis saavutas Bjørndalen 10 km distantsil 19. koha, kuid tõusis jälitussõidus 4 trahviringist hoolimata 5. kohale, Saksamaa sai kolmikvõidu. 20 km sõidus saavutas ta 4. koha, Saksamaa sai kaksikvõidu. Teatesõidus sõitis ta viimast vahetust ja rikkus ära kindlana tunduva võidu, teenides esimeses tiirus 3 trahviringi. Saadi pronksmedal Valgevene ja Venemaa järel. Esimest korda oli MM-i kavas ühisstardist sõit, kus Bjørndalen tuli 15 km distantsil puhta laskmise juures pronksmedalile.

2000. aasta MM-il Oslos tuli ta 10 km distantsil 2 trahviringiga 5. kohale, olles ainus esikaheksast, kes üle 1 trahviringi sõitis. Maailmameistriks tuli Frode Andresen. 12,5 km jälitussõidus sai ta igast tiirust trahviringi, kokku 4, ja 4. koht tuli ka kokkuvõttes. 20 km sõidus sai ta 4 trahviminutit ja kokku 20. koha. 15 km ühisstardist sõidus tuli ta 3 trahviringiga pronksmedalile. Teatesõidus sõitis ta viimast vahetust, tegi ühe möödalasu ja lõpetas teisena Venemaa järel.

2001. aasta MM-il Sloveenias Pokljukas sai Bjørndalen 10 km sõidus 5 trahviringi, rohkem kui keegi teine esikuuekümnes, ja jäi 19. kohale. Ka jälitussõidus sai ta 3 trahviringi, kuid tõusis 4. kohale. 20 km sõidus sai ta 6 trahviminutit (esiviiekümnes ei saanud keegi rohkem) ja jäi 10. kohale. Seevastu 15 km ühisstardist sõidus tuli ta 4 trahviminutist hoolimata Raphaël Poirée järel hõbemedalile, kaotades 3,8 sekundit. Esitosinas ei saanud keegi nii palju trahviringe. Teatesõidus sõitis ta viimast vahetust ning lõpetas kolmandana Prantsusmaa ja Valgevene järel (vahe Valgevene ankrumehe Vadim Šašuriniga 1,1 sekundit).

2002. aasta taliolümpiamängudel tegi Bjørndalen puhta töö ja võitis kõigil aladel kuldmedali, sealhulgas teatemeeskonna ankrumehena. Ta osales ka murdmaasuusatamises 30 km ühisstardist sõidus, kus sai 5. koha.

2003. aasta MM-il Venemaal Hantõ-Mansiiskis 10 km sõidu ta võitis puhta laskmisega. 12,5 km jälitussõidus sai ta 6 trahviringi ja langes 6. kohale. Ta sai teise kuldmedali 15 km ühisstardiga sõidus. 20 km sõidus sai ta 4 trahviminutit ja 30. koha. Teatemeeskonnas sõitis ta avavahetust, Norra jäi neljandaks.

2004. aasta MM-il Saksamaal Oberhofis sõitis Bjørndalen 10 km distantsil 2 trahviringi ning tuli Raphaël Poirée ja Ricco Großi järel kolmandaks. Jälitussõidus sõitis ta 6 trahviringi, aga oli endiselt pronksil, seekord Großi ja Poirée järel. 20 km sõidus sai ta kolmanda pronksmedali Poirée ja Tomasz Sikora järel ning Großi ees. 15 km ühisstardist sõidus oli ta 2 trahviga 7., võitis Poirée. Teatesõidus sõitis Bjørndalen viimast vahetust ning lõpetas teisena Saksamaa järel ja Prantsusmaa ees.

2005. aasta MM-il Austrias Hochfilzenis võitis Bjørndalen taas neli kuldmedalit. Üksnes 20 km sõidus teenis ta viimases tiirus 3 trahviminutit ja langes 6. kohale, ilma nendeta oleks ta ka selle distantsi võitnud.

Ole Einar Bjørndalen (2006)

2006. aasta novembris Rootsis Gällivares võitis Bjørndalen esimest korda murdmaasuusatamise MK-etapi. Varem, 2001-2002 oli ta saavutanud 2 teist kohta.

2006.–2007. aasta hooaja laskesuusatamise maailma karikasarjas võitis ta 5 esimest etappi ja 11 esimesest etapist võitis ta 7.

Kuid 2006. aasta taliolümpiamängudel ei õnnestunudki tal kulda võita. 20 km sõidus sai ta Michael Greisi järel hõbemedali, 10 km sõidus 12. koha, 12,5 km jälitussõidus 3 trahviga Vincent Defrasne'i järel hõbemedali (kaotus 2,7 sekundit) ning 15 km ühisstardis Michael Greisi ja Tomasz Sikora järel pronksmedali (sai viimases tiirus 2 trahviringi, isegi 1 trahviring oleks toonud kulla). Teatesõidus sõitis ta viimases vahetuses ülekaalukalt kogu võistluse kiireima etapiaja, kuid see ei andnud enamat 5. kohast.

2006. aastal peeti MM ühel alal, sest ülejäänud alad olid olümpiamängudel juba ära. See oli 4×6 km segateatesõit. Bjørndalen sõitis viimast vahetust ning tõi Norra Venemaa järel ja Prantsusmaa ees teisena finišisse.

Bjørndalen (2007)

2007. aasta MM-il Anterselvas tuli Bjørndalen kahekordseks maailmameistriks. Ta võitis 10 km ja sellele järgnenud jälistussõidu. 20 km distantsil sai ta 6 trahviminutit, neist pooled esimeses tiirus, ja need jätsid ta 32. kohale. 15 km jälitussõidus sai ta 4 trahviringi, pooled eelviimases ja pooled viimases tiirus, ning langes neljandaks.

2008. aasta MM-il Rootsis Östersundis tegi Bjørndalen midagi sellist, mida polnud varem suutnud: võitis medali igal distantsil. 10 km distantsil sai ta teises tiirus 2 trahviringi, mis jätsid ta Maksim Tšudovi ja Halvard Hanevoldi järel kolmandaks. Jälitussõidus sai ta samuti 2 trahviringi, ent võitis Tšudovi ees. 20 km sõidus jäi ta hõbemedalile kaasmaalase Emil Hegle Svendseni järel ja 15 km ühisstardist sõidus samuti – viimases kaotas ta Svendsenile kõigest 0,4 sekundiga. Meeskondlikult oli Norra Venemaa järel ja Saksamaa ees hõbedal.

Ole Einar Bjørndalen Trondheimi MK-etapil (2009)

2009. aasta MM-il Lõuna-Koreas Pyeongchangis võitis Bjørndalen jälle neli kulda. Ainult 15 km ühisstardist sõidus teenis ta viimases tiirus 2 trahvi, mis kukutasid ta 4. kohale, Austria sai kaksikvõidu.

2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris ei õnnestunud Bjørndalenil individuaalset kulda võita. 10 km distantsil sai ta juba esimeses tiirus 3 trahviringi, millele teises järgnes veel 1. Kokku 17. koht. 12,5 km jälitussõidus oli ta tõusmas juba medalikohale, kuid sai viimases tiirus 2 trahvi ja langes 7. kohale. 20 km sõidus võitis Emil Hegle Svendsen, Bjørndalen ja Sergei Novikov Valgevenest said kümnendikupealt võrdse aja ja mõlemale anti hõbemedal. Kaotus võitjale 9,5 sekundit. 15 km jälitussõidus jäi ta koguni 27. kohale. Ainult teatesõidus võitis Norra kuldmedali Austria ja Venemaa ees.

2010. aasta MM-il Hantõ-Mansiiskis toimus ainult üks ala: segateatesõit. Bjørndalen sõitis viimast vahetust ja Norra saavutas teise koha. Kindla võidu sai Saksamaa.

Saavutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olympic rings with transparent rims.svg Olümpiamängudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailmameistrivõistlustel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailma karikavõistlustel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bjørndalen on (seisuga 2. aprill 2014) võitnud 94+1 maailma karika etappi.

Maailma karika on Bjørndalen võitnud kuus korda: 1998, 2003, 2005, 2006, 2008 ja 2009. Lisaks lõpetas ta 1999–2001 ja 2004 teisena ja 2002 kolmandana.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ole Einar Bjørndalen on 179 cm pikk ja kaalub 66 kg.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]