Mopaanipuu

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib puuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Mopaanipuu (perekond)

Mopaanipuu
Mopane.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Oalaadsed Fabales
Sugukond: Liblikõielised Fabaceae
Alamsugukond: Caesalpinioideae
Perekond: Mopaanipuu Colophospermum
Liik: Mopaanipuu
Ladinakeelne nimetus
Colophospermum mopane
(Kirk ex Benth.) Kirk ex J.Léon.

Mopaanipuu (Colophospermum mopane) on puu liblikõieliste sugukonnast, mopaanipuu perekonna ainuke liik.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mopaanimets Sambias Lõuna-Luangwa rahvuspargis

Mopaanipuu kasvab Aafrika lõunaosas. Teda leidub Angolas, Namiibias, Botswanas, Zimbabwes, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Mosambiigis, Sambias ja Malawis.

Mopaanipuu kasvab kuumas ja kuivas kliimas. Puu kasvab tasandikel 200 kuni 1150 meetri kõrgusel merepinnast, kõige paremini kuni 900 meetri kõrgusel. Namiibias kasvab mopaanipuu peamiselt tasandikel, kuid ka mäenõlvadel ja kuivanud jõesängides.[1] Ta eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka settelistel muldadel ja väheviljakal pinnasel, kus teisi puittaimi ei leidu. Puu ei talu pakast ning vajab suvist vihmaperioodi. Mopaanipuu kasvab hästi piirkondades, kus aasta keskmine sademete hulk on 200–450 mm, kuid talub ka üle 800 mm sademeid. Puu jääb ellu isegi Namiibia põuastel aladel, kus sajab ainult 125 mm aastas. Pärast tulekahju, pakasekahjustusi ja maharaiumist taastub puu juurevõsudena. Teistele taimedele soodsas liigirikkamas keskkonnas võivad rohttaimed tärkava puu lämmatada.[2]

Sageli on mopaanipuu ümbruskonnas ainuke puittaim ning seetõttu tähtis nii küttematerjali kui ka toorainena.[1]

Aastal 1965 hakati mopaanipuud kasvatama ka Indias Rājasthāni osariigis. Selgus, et puu suudab sealsetes põuastes tingimustes edukalt paljuneda, kuid kasvas keskmiselt 10 aastaga vaid umbes viie meetri kõrguseks.[2]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elevant mopaanisalus Namiibias Etosha rahvuspargis

Mopaanipuu on enamasti heitlehine puu. Kohati võivad lehed kuivaperioodiks ka puule jääda. Talvist kuivaperioodi ennetades lehed varisevad. Namiibias on puud enamasti lehes novembrist juunini.[1] Uued punakad lehed tärkavad oktoobris enne oodatavat vihmaperioodi.

Areaali lõunaosas – Lõuna-Aafrika Vabariigis, Botswanas ja Zimbabwes – kasvab mopaanipuu 4–18 m kõrguseks ning võib kohati olla pigem põõsas. Põhja pool on puud kõrgemad (kuni 30 m) ja võivad kasvada tihedama saluna.

Namiibias vaadeldud isenditest umbes 60 protsenti olid puud ja 40 protsenti põõsad.[1]

Võra[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puu on kitsa sihvaka võraga. Põõsana kasvavad isendid on hargnevad ja ümara võraga.

Tüvi on veidi kõver; koor on hallikaspruun ning moodustab sügavaid vertikaalseid vööte.

Leht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mopaanipuu leht on liblikakujuline kaheosaline liitleht. Lehed kinnituvad vahelduvalt. Lehe pikkus on umbes 8 cm ja laius umbes 3,5 cm.

Kuuma päikese käes voldib puu oma lehed kokku. Enne varisemist muutuvad lehed kuldkollaseks. Purustatud leht on tärpentini lõhnaga.

Õis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puu õitseb detsembris-jaanuaris. Namiibias õitseb ta tavaliselt detsembrist märtsini.[1] Õied asuvad enamasti okste tipus. Õied on väikesed ja rohelised; suhteliselt silmatorkamatud. Õiel on 20–25 rippuvat tolmukat.

Vili[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vili on omapärase kujuga kaun, mis valmib aprillist juunini. Vilju võib Namiibia puudel leida aasta ringi, kuid kõige rohkem valmib neid veebruarist maini.[1]

Lamedad neerukujulised seemned on vaigused. Seemne pikkus on umbes 5 cm ja laius 2 cm. Seeme idaneb sageli kauna sees.[3]

Puit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lülipuit on punakaspruun ja tumedate vöötidega. Aastarõngad on kontrastsed. Puidu tihedus on umbes 1300 kg/m³.[4]

Puit on nii kõva, et puu langetamine isegi kettsaega on vaevarikas. Kuivades muutub puit veel raskemini töödeldavaks.[2]

Ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mopaaniuss mopaanipuul

Mopaanipuu lehed ja viljad on toitainerikkad. Lehed säilitavad oma toiteväärtuse isegi pärast varisemist.[2] Neist toituvad teiste hulgas elevandid. Elevandid kipuvad koort ümberringi ära närima, kuid puu suudab hästi vastu panna ka koore hävimisele kuni 95 protsendi ulatuses ümbermõõdust. Maast söövad lehti ka teised loomad, sealhulgas koduloomad, eriti põuaperioodil.

Lehtedest toituvad liblikate vastsed, sealhulgas kuni 10 cm pikkune "mopaaniuss" Gonimbrasia belina ja mets-siidiuss Gonometa rufobrunnea. Proteiinirikkad mopaaniussid kuuluvad kohalike inimeste toidulauale.

Puu õõnsustes pesitsevad sarvlindlased. Ka väikesed mesilased Plebina denoita koguvad oma mustjat mett puutüve sisse.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mopaanipuud on traditsiooniliselt kasutatud küttepuuna. Puit on kõrge kütteväärtusega ja põleb kaua.[2] Puidust valmistatakse ka puusütt. Puit on suhteliselt raske ja kõva ning seetõttu halvasti töödeldav, kuid vastupidav termiidikahjustustele. Mopaanipuidust on ehitatud maju ja piirdeid, seda on kasutatud kaevandustugede, sillapostide, liiprite, mööbli ja muusikariistade valmistamiseks.

Puu koort ja lehti on traditsiooniliselt kasutatud seedehäirete vastu, nii purustatud lehti kui ka kuumutamisel eralduvat kummivaiku pannakse haavadele paranemise kiirendamiseks.

Niinest tehakse punutisi.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelse Vikipeedia artiklit seisuga 20. märts 2009.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

See on hea artikkel. Lisateabe saamiseks klõpsa siia.