Metsapoole

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liivlaste maakonnast; küla kohta Pärnu maakonnas vaata artiklit Metsapoole (Häädemeeste)

Metsapoole (ka Metsepole, liivi keeles Mõtsa Pūol, läti keeles Metsepole) oli piirkond 13. sajandi Vana-Liivimaal liivlaste asualal Riia lahe idarannikul laias laastus tänase Läti Salatsi, Limbaži ja Aloja piirkonna territooriumil ning tänase Eesti Pärnu maakonna lõunaosas.

Piir ja naabrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajandi alguses ümbritsesid Metsapoolet lõunas Turaida, kagus Idumea ja idas Tālava maad (läände jäi Riia laht).[1] Metsapoole põhjapiiri täpse asukoha ja põhjapoolse naaberpiirkonna osas ajaloolastel konsensus puudub. Levinud on 4 erinevat vaadet.[2]

  • Metsapoole piirkond ulatus praegusest Eesti-Läti piirist kümmekond kilomeetrit põhja pool asuva Laigaste nina (1259. aastal Laddekeriste) ja Lemmejõe, varasema nimega Orajõe (1259. aastal Orwaguge) jooneni, kust edasi algas Soontagana territoorium.
  • Piirkond ulatus Laigaste nina ja Lemmejõe jooneni, kust edasi algas Sakala territoorium.
  • Piirkond ulatus Laigaste nina ja Lemmejõe jooneni, kust edasi kuni Pärnu jõeni oli väga hõredalt asustatud ning territoriaalselt määratlemata neutraalne ala.
  • Piirkond ulatus Pärnu jõeni, kust põhjasuunas algas Soontagana ning idasuunas Sakala territoorium.

Selgem on pilt 13. sajandi teise poole kohta, mil piir Metsapoole ja Soontagana vahel määrati lepingutega Laigaste nina ja Lemmejõe joonele.

Asustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lähtudes vähestest arheoloogilistest leidudest ja ka piirkonna nime arvatavast tähendusest (metsa pool eesti keeles) peetakse Metsapoolet suhteliselt hõredalt asustatud alaks. Tähtsamad keskused paiknesid Skulte, Limbaži ja Liepupe linnuse juures, millest üks oli ilmselt ka 1226. aastal allikates märgitud Metsapoole linnus (castrum Mezepol). Piirkonna olulisust tõstis seda läbiv tee Riiast Soontaganasse ja edasi Eestimaale.[3]

Metsapoole Riia piiskopkonna osana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metsapoolet mainitakse esimest korda Henriku Liivimaa kroonikas, kui pärast 1206. aasta Turaida liivlaste ja Väina liivlaste ebaõnnestunud ülestõusu Riia piiskopi Alberti ja ristisõdijate vastu kõik liivlaste alad riialastelt rahu ja ristimist palusid. Metsapoolesse saadeti ristimist läbi viima ja kirikut ehitama preester Alexander. Järgmisel aastal otsustasid piiskop Albert ja Mõõgavendade Ordu omavahelise kokkuleppega, et Metsapoolest saab Riia piiskopkonna valdus. Piirkonna varasem, ristimiseelne, poliitiline staatus, seesmised võimusuhted ja sidemed naabritega pole teada. Nüüdsest tekkis Metsapoole elanikel kohustus tasuda piiskopile makse ning osaleda tema korraldatud sõjakäikudel paganate, peamiselt veel ristimata eesti hõimude vastu.[4]

Riia piiskopi võimu kinnistumine võttis aga aega. Nii käisid Henriku Liivimaa kroonika järgi Metsapoole Aģe jõe äärsed liivlased 1210. aastal kuralasi Riia linna ründama kutsumas. Pärast Riia edutut piiramist kuralaste poolt andsid liivlased piiskopile hüvitist ja lubasid edaspidi taas ustavad olla. Järgmisel aastal korraldatud Soontagana-vastase sõjaretke eel võtsid ristisõdijad kohaliku abiväe truuduse kindlustamiseks Metsapooles pantvange.[4]

Lisaks arvukatele sõjakäikudele piiskop Alberti ja Mõõgavendade Ordu vaenlaste vastu, millest oldi kohustatud osa võtma, sai ka Metsapoole ise paganate, peamiselt läänemaalaste rüüsteretkete tõttu korduvalt kannatada.[4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile. Integratsiooni Sihtasutus, Tallinn 2008. Kaart lk 29
  2. Urmas Sutrop, Liivlaste Metsepole maakonna ulatusest põhja suunas muistse iseseisvuse ajal, Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, 2011, lk 106-116.
  3. Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. Peatükk X, kommentaar nr 60
  4. 4,0 4,1 4,2 Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõliknud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.