Laensõna

Allikas: Vikipeedia

Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.[1] Kuna laensõnadel ei ole võõrsõnade tunnuseid, ei saa nende kasutajad üldiselt aru, et need sõnad tulevad teisest keelest. Keelde tuleb juurde palju uusi sõnu just laensõnadena, sest kultuurikontaktid toovad juurde uusi mõisteid. Need uued mõisted võetakse omakorda kasutusele koos neid tähistava sõnaga. Laensõnu iseloomustab see, et need on võetud võimukatest kontaktkeeltest, millel on palju rääkijaid ja millel arvatakse olevat rohkem autoriteeti.[2]

Laensõnade liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Tsitaatlaen – teisest keelest üle võetud sõna või sõnaühend täpselt kirjapildi järgi, võõrtähed ja võõrapärasused jäävad sisse, hääldatakse lähtekeele häälduse lähedaselt. Muust eesti tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad või -väljendid kirjutada teises, harilikult kursiivkirjas. Muutumatute sõnadega on lihtsam, nt de iure (ld) [de juure] ’õiguslikult’, crescendo (itaalia) [krešeʹndo] ’helivaljuselt kasvades’. Käänd- ja pöördsõnade puhul peab arvestama muutmise raskepärasusega: eesti tüvevokaal või muutelõpp tuleb liita ülakoma abil ja püstkirjas.[3]

Kaudlaen – teisest keelest mingi kolmanda keele (vahenduskeele) vahendusel laenatud keelend. Nt admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr (admirali oleme laenanud araabia keelest prantsuse ja saksa keele vahendusel).[4]

Pärislaen ehk otselaen – teisest keelest üle võetud sõna kas kirjapildi või häälduse järgi, mugandatud oma keelele sobivaks. Näiteks inglise keelest laenamisel näeb 1935. aastal sõnastatud üldpõhimõte ette häälduskuju kasutamist, seda küll eesti keele foneetikaga kohandades. Nii on laenatud nt bagi, disain, koomiks, meik, taimer, teip.[5]

Tõlkelaenliitsõna või sõnaühend, harvemini tuletis, mis on teisest keelest sõna-sõnalt või morfeem-morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus. Nt raamatupidaja (sks Buchhalter).[6]

Tähenduslaen – eesti keeles olemasolevale sõnale on laenatud mujalt uus tähendus, mida eesti sõnal enne polnud. Nt sõnadele hiir, mälu, aken, kodu on inglise sõnade mouse, memory, window, home järgi laenatud juurde vastavad arvutiala tähendused.[7]

Laenlühenditega moodustatud liitsõnad – võetakse inglise kirjapildis, aga eesti häälduses lühend ja kasutatakse seda liitsõna täiendosana. Lühendit ja liitsõna põhiosa ühendab sidekriips. Nt e-sõnade sari, kus e = elektrooniline, elektron-: e-hääletus, e-riik.[8]

Siselaen – Murdest kirjakeelde või ühest murdest teise võetud laenkeelend.[9]

Laensõnad eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keelde on laensõnu tulnud endistelt Eesti alade valitsejatelt: alamsaksa, rootsi ja vene keelest. Vanemad laensõnad, eriti ristiusuga seonduvat sõnavara, on eestlasteni on jõudnud, kasutades alamsaksa keelt kui vahendajakeelt või alamsaksa keele toel, aga mitte otse.[2]

Eesti keeles moodustavad kõige suurema laensõnade grupi alamsaksa laenud 13.–17. sajandist. Eesti keelde on sõnu laenatud ka ülemsaksa keelest 16.–20. sajandist. Mitte kummagi täpne laensõnade arv pole kindel. 1983. aastal oli Huno Rätsepa sõnul eesti keeles alamsaksa laensõnu 771 (ja kuni 850), aga "Eesti etümoloogiasõnaraamat" väideti 2012. aastal, et neid on 476 kuni 659. Huno Rätsepa arvestuse järgi oli eesti keeles (ülem)saksa laene vähemalt 486 (ja kuni 520) ning "Eesti etümoloogiasõnaraamatu" järgi oli neid 356 kuni 506.[2]

Vanemad laensõnad kajastavad seda, kuidas keskaegse Euroopa elukorraldus Eesti alale tuli.[2]

Tähendussuhted eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keelde tulnud laensõnade tähenduserinevusi on üldiselt kolme liiki: tähenduse kitsenemine, laienemine ja teisenemine. On võimalik, et laenatud sõna kattub osaliselt originaaliga.[10]

Tähenduse kitsenemine[muuda | muuda lähteteksti]

Üldjuhul saab laenatud sõna tähendus kitseneda, kui originaalsõnal on mitu tähendust või see märgib suhteliselt laia mõistet. Tihti on juhtunud, et originaalkeeles mitme tähendusega sõna on eesti keelde laenatud ainult mõiste või selle osa tähistamiseks. Kui laenatud sõnal on ainult üks tähendus, võib sellest saada veelgi kitsama tähendusega termin.[10]

Tähenduse laienemine[muuda | muuda lähteteksti]

Laensõna laienenud tähendust on näha mitmes laenatud loomanimetuses, kus liigi üldnimetus on tulnud ühest soost isendi või noorlooma nimetusest. Koduloomade nimetused on isekeskis segunenud. Laensõna, millel on alguses ainult üks tähendus, võib ajapikku omandada ka uusi tähendusi lisaks.[10]

Tähenduse teisenemine[muuda | muuda lähteteksti]

Tähenduse muutub mingi seose tõttu. Tähendus võib muutuda ka siis, kui doonor- ja laensõnal ei ole mitte ühtegi kattuvat tähendust. Tänapäeval on raske aru saada, mis seos on laensõnal ja selle allikal. Tähendus võib muutuda rahvaetümoloogia tõttu, kus laensõna sobitatakse häälikuliselt lähedase, keeles varem olemasoleva, aga teise tähenduse ja päritoluga tüvega. Niimoodim võidakse tähendust tõlgendada vale mõiste alusel.[10]

Tähendusmuutuste tekitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuriuuendus ja laensõna tulevad sageli samast allikast, sest laenatud sõnaga kaasneb tihti ka mingi uuendus. Sel juhul märgib laensõna spetsiifilist uut asja isegi, kui originaalsõnal on mitut tähendust. Mõnikord on uus allikaga sarnane, aga sellest siiski erinev tähendus seotud tabuga. Selle tõttu on näiteks üritatud vältidaa paljude metsloomade ja jahiloomade nimetusi, võttes nende asemele muud, tihti laenatud nimetused. Ka koduloomade nimetustes on olnud tähendusmuutusi. Näiteks on üldnimetus kokku langenud emase looma nimetusega. Arvatavasti selle tõttu, et emaseid peeti sel ajal rohkem, kui sõna kasutusele võeti. Väikeloomade nimetustest on mõnikord tekkinud kastreerimata looma nimetused, kuid need levisid tihti ka hellitusnimedena. Hiljem keelde tulnud laensõnade tähendusmuutuste taga on nii looduslikud erinevused, põllumajanduslikud tavad kui ka eri taime- ja loomaliikide levimine. Selle tõttu on läänemeresoome keeltes sarnastel laensõnadel eri tähendused.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jüri Viikberg (1. jaanuar 2014). "Pilguheit saksa võõrsõnadele eesti keeles" (PDF). Oma Keel. Vaadatud 05.12.2017.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Viikberg, Jüri. 2014. Pilguheit saksa laensõnadele eesti keeles. https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_1/OK_2014-1_01.pdf, vaadatud 17.03.2021
  3. Erelt, Tiiu (2007). Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 209.
  4. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 598.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. Erelt, Tiiu (2007). Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 209–210.
  6. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 605.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  7. Erelt, Tiiu (2007). Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 219.
  8. Erelt, Tiiu (2007). Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 221.
  9. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 606.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 Oja, Vilja, Iris Metsmägi. 2013. Laensõnade tähendussuhetest. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 9. aprill, 181-194.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 598–606.
  • Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 209–221.
  • Viikberg, Jüri 2014. Pilguheit saksa võõrsõnadele eesti keeles. Oma Keel, 01.01.2014.
  • http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_1/OK_2014-1_01.pdf. Vaadatud 05.12.2017.