Mine sisu juurde

Pauluse teine kiri Timoteosele

Allikas: Vikipeedia
Uue testamendi raamatud
Papüürus 46 manuskript, üks vanimaid säilinud uue testamendi manuskripte
Evangeeliumid
Matteuse · Markuse · Luuka · Johannese
Teod
Apostlite teod
Kirjad
Roomlastele
1. korintlastele · 2. korintlastele
Galaatlastele · Efeslastele
Filiplastele · Koloslastele
1. tessalooniklastele · 2. tessalooniklastele
1. Timoteosele · 2. Timoteosele
Tiitusele · Fileemonile
Heebrealastele · Jaakobuse
1. Peetruse · 2. Peetruse
1. Johannese · 2. Johannese · 3. Johannese
Juuda kiri
Apokalüpsis
Johannese ilmutus

Pauluse teine kiri Timoteosele on üks Uue Testamendi raamat kristlikus Piiblis (lühend 2Tm, varasem lühend 2Ti). See on Uue Testamendi kaanonis 16. raamat, millele eelneb Pauluse esimene kiri Timoteosele ja järgneb Pauluse kiri Tiitusele. Kirja autor on traditsiooni järgi apostel Paulus, kuid mõned teoloogid peavad kirja deutero-pauliinlikuks. Pauluse teine kiri Timoteosele koosneb neljast peatükist, mis jagunevad 83-ks salmiks. Teksti jagas eeldatavasti peatükkideks kardinal Stephen Langton 13. sajandil ja salmideks Robert Estienne 1551. Tekst on algselt kirjutatud koinees. Tegemist on pastoraalkirjaga.[1]

Pastoraalkirjana on see raamat kirjutatud küll üksikisikule (Timoteosele), kuid on suures osas oma poolavaliku tegumoega suunatud ka laiemale ringkonnale – juhatuseks kristlikele kogudustele. Pastoraalkirjad on läbi aegade olnud hindamatuks kristliku moraali mõõdupuuks ja ülevalhoidjaks aidates kiriklikul võimul oma praktiliste nõuannetega kristlasi karjatada. Probleemkohaks on see, et ei suudeta tõestada Pauluse autorsust Pastoraalkirjade kirjutamisel.[2][3]

Nimetus

[muuda | muuda lähteteksti]

Pauluse kirjad polnud algselt pealkirjastatud. Traditsiooni järgi nimetati esimeste sajandite jooksul Pauluse teist kirja Timoteosele kreeka keeles Επιστολή πρὸς Τιμόθεον Bʹ. Vulgatas on kiri kui Epistola II ad Timotheum.

Autorsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 19. sajandini peeti Paulust autentseks autoriks. Esimene kahtleja oli Schleiermacher (1807), kes lõi kriitikakoolkonna, kus otsustatakse ehtsuse küsimuste üle filoloogiliste näitajate alusel. Mitteapostellikku päritolu on pooldanud veel Eichorn (1812), Holtzmann (1880), Falconer (1937) ja Harrison (1921) oma mõjuka teosega The problem of the Pastorals.[4]

Pastoraalkirjades sisalduv kirjeldus tollasest ühiskondlikust situatsioonist, kirikuvõimust ja ususprintsiipidest viitab sellele, et nende kirjade autor tõenäoliselt pole Paulus, vaid need on pärit hilisemast ajaperioodist anonüümse kirjapanija poolt. Kui võrrelda pastoraalkirju keeleliselt teiste Pauluse kirjadega, on näha, et Pastoraalkirjades kasutatavad sõnad ja väljendusvormid on silmapaistvalt erinevad. Kolmandik Pastoraalkirjades kasutatavatest sõnadest ei esine teistes Pauluse kirjades. Hoolimata sellest on need kirjad arvatavasti koostanud mõni veendunud Pauluse järgija, kes on püüdlikult püüdnud edasi anda Pauluse ideesid enda kaasaegsetele tolleaegse eluolustiku prisma läbi.[5][6]

Tekkelugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui kirja autor on Paulus, siis on kiri koostatud 1. sajandi teisel poolel Roomas. Teoloogid, kes kahtlevad Pauluse autorsuses, eeldavad, et kiri võidi koostada koguni 2. sajandi algul ja sel juhul võidi kiri koostada Efesoses. Kiri oli mõeldud Timoteosele, kes abistas Paulust misjonitööl Aleksandria Troases, Véroias (Berea), Thessaloníkis, Kórinthoses, Efesoses ja Roomas.

Varaseim terviklik tekst sisaldub Codex Sinaiticuse käsikirjas 4. sajandi keskelt.

Timoteos

[muuda | muuda lähteteksti]

Timoteos oli juudikristliku ema ja paganast isa järeltulija ning pärines Lüstrast Väike-Aasiast. Paulus kaasas ta saatja ning abilisena oma misjonireisidele. Kirjadest loetuna tuleb välja, et ta elab Efesoses ning et temale on usaldatud vastutus juhtida kogudust. Kirjad 1. ja 2. Tm on mõeldud andma talle selleks tööks näpunäiteid ja julgustust. [7]

Sisu ülevaade

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2.Tm1:1–1:5 – Tervitus. Paulus osutab kohe esimeses salmis, üsna ametlikul ja ennastkehtestaval toonil, et on Jeesususe apostel ning et tal on Jumala tahtel täita suur roll. Jääb mulje, et kiri pole privaatne, vaid on mõeldud avalikkusele. Paulus saadab õnnistusi Timoteosele, keda nimetab armsaks pojaks ning meenutab teda rõõmsal toonil, tuues esile tema vanaema Loise ja ema Eunike sügavat usku. Jääb mulje, et Paulusel on siirad ja sügavad tunded Timoteose suhtes ning ta on kindel tema usu vankumatuses. Teiste epistlite seas, ainult 1. ja 2. kirjas Timoteosele, on Paulus lisanud avatervitusse Jumala õnnistused.[8][9][10][11]
  • 2.Tm1:6–2:26 – Julgustus ja sobivus Kristuse tunnistamiseks. Paulus manitseb Timoteost olema vapper Jumala poolehoidja. Tollase (arvatava) ajaperioodi sündmuste valguses polnud ime, et Jumalast puudutatud Timoteos võis olla natuke hirmul – Paulus oli vangis ning Gentiilne maailm oli Iisraeli rahva suhtes vaenulik. Paulusele tundub, et Timoteos vajab meeldetuletust enda rollist ja vastutusest Jumala töös ning Jumala antud väest, mille tajumine vajas taasäratamist ning uue hoo sisse saamist. Kiri on mõeldud Timoteose inspireerimiseks ületama argust ja häbitunnet Jumala tõe eest seismisel. Paulus juhib tähelepanu lahkelt ja leebelt, kuid kindlalt tõsiasjale, et neil on käsil maailma tähtsaim, jumaliku päritoluga ülesanne – käia Kristuse jälgedes ning viia ellu tema jagatud korraldused, et päästa ja saada päästetud. Paulus toob välja aasialaste reeturlikkuse eesotsas Fügelose ja Hermogenesega ning vastandava näitena Oseniorose maja rahva ustavuse.[12][13][14][15]
  • Teise peatüki alguses julgustab Paulus Timoteost jagama innukalt Kristuse õpetust ning koolitama välja uusi ustavaid hingi, kes oleksid võimelised kaasa lööma selles tähtsas ülesandes. Ta toob välja 3 ustavuse näidet, püüdlust – sõdurist, kes ei tegele äriasjadega, et pälvida oma juhi soosing ja kelle jaoks juhi teenimine on igapäevatoimetustest alati eespool; võimatusest võita spordimängudel, kui ei järgita kehtestatud reegleid ja et töökas põllumees saab alati esimesena oma saagist osa. Paulus väljendab enda vankumatust Kristuse järgijana – ta on kõhklematult valmis taluma piina, valu ja häbistamist äravalitute valgustamise nimel. Paulus manitseb mitte laskuma vaidlustesse ning mitte kinni jääma jumalakartmatutesse juttudesse ja valeõpetustesse, näiteks tõi selliste uskuõõnestavate lugude levitajana Hümenaiose ja Fileetose. Kristuse järgija peab olema tasase meelega ja leebe, et oma eekuju ja olemusega tõmmata ligi tõrksate hulgast, Kuradi püünisest välja, patukahetsejad.[16][17][18][19]
  • 2.Tm3:1–3:9 – Viimsetest aegadest. Kolmanda peatüki alguses kuulutab Paulus visiooni viimseist päevist. Ta loob värvikalt võimsa loetelu jumalakartmatute inimeste pahelistest loomuomadustest ja käitumisviisidest. Karmid viimsed päevad on proovilepanevad ning uskmatute rumalus ja vastupanu saab silmnähtavaks. [20][21][22]
  • 2.Tm3:10–4:8 – Korraldused Timoteosele. Paulus tuletab meelde tagakiusamikogemusi Antiookias, Ikoonionis ja Lüstras – kuidas ta seisis kindlalt oma tõekspidamiste eest ning Issand päästis ta. Need kogemused olid olulised, kuna Timoteos elas tol aja, olles nooruk, Lüstras ning mäletas neid sündmusi veel hästi. Ta nendib, et tagakiusamine saab garanteeritult osaks kõigile neile, kes tahavad elada Jeesuse järgijatena. Paulus innustab Timoteost püsima kõikumatuna õigel teel, kuna ta on veendunud, et Timoteosel on hinges puhas ja siiras püüd järgida Pauluse eeskuju. Ta suunab Timetoeost meenutama oma minevikku, kus ta juba varajases lapsepõlves õppis tundma pühi tekste ning rõhutab, et neis on kogu Jumala antud tarkus õiglase ja pühendunud elu elamiseks, seega pole vaja karta. Ta usub, et Timoteosel on hea põhi all juhatamaks ja õpetamaks Kristuse koguduse puhta südamega inimesi ning seisma vastu ümberkaudse maailma valeõpetustele.[23][24][25][26]
  • 2.Tm4:9–4:18 – Mitmesugused teated ja hoiatused. Paulus toonitab veel viimast korda siin kirjas tugevalt Jumala sõna kuulutamise tähtsust ja kiireloomulisust. Õpetama peab igal võimalusel ja oskuslikult. Ta julgustab Timoteost andma teenistuses endast parim ning kasvatama pikka meelt keset jumalakauget enesearmastajat rahvahulka, kes laseb end pimestada valeõpetajatel. Paulus väljendab teadmist, et tema märtrisurm on liginemas ning et ta on pidanud edukat usuvõitlust, mis päädib õigeksmõistuga Jumala ees. Igal ühel, kes kuulekas, on samuti võimalik see pälvida. Ta meenutas, kuidas Jumal seisis tema kõrval, kui kõik teised ta hülgasid ning nüüd võtab ta Pauluse oma taevasesse kuningriiki. Paulus palub Timoteosel teha kõik enesest olenev, et tulla tema juurde ja võtta ühes ka Markus. Ta väljendab kahjutunnet Deemase üle, kes olevat ta maha jätnud, mainib ka Kreeskensit ja Tiitust, kes tõenäoliselt olid läkitatud tööpõldudele kaugele Paulusest; ainult Luukas oli Pauluse juures. Paulus palub kaasa võtta rullraamatud ja kuub ning hoiatab Vasksepp Aleksandrose eest.[27][28][29][30]
  • 2.Tm4:19–4:22 – Lõputervitus. Paulus palub tervitada Priskat, Akvilat ja Onesiforose majarahvast ning edastab Eubulose ja teiste vendade tervitused. Lõpetab ta soovides, et Jumal oleks koos Timeoteose vaimuga ning Jumala arm koos kõigi kristlastega.[27][31][32][33]

Kiri eesti keeles

[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Mülleri jutlustes 17. sajandi algusest on säilinud varaseim teadaolev eestikeelne kirjakoht Pauluse teisest kirjast Timoteosele.

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Pahwli se Apostli töine Rahmat Timoteulle". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Paulusse Apostli teine Ramat Timoteussele kirjotud" ja 1739 Piiblis "Apostli Paulusse teine Ramat Timoteussele kirjotud."[34]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Stephen Langton. Division of Bible's chapters".
  2. ↑ Donald Guthrie (2013). Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos. Lk 11–15.
  3. ↑ The Interpreter's Bible. Commentary in 12 volumes. Volume 11. Nashville: Abington Press. 1990. Lk 344.
  4. ↑ Donald Guthrie (2013). Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos. Lk 14–15.
  5. ↑ D.A.Carson, Douglas J. Moo, Leon Morris (1992). An introduction to the new testament. USA: ZondervanPublishingHouse. Lk 359–361.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ A.F.J Klijn (1980). An introduction to the new testament. Leiden: E.J. Brill. Lk 129.
  7. ↑ E.Lohse (1994). Uue Testamendi tekkelugu. Tartu: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus. Lk 80.
  8. ↑ Piibel.Uue Maailma tõlge. U.S.A: Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania. 2014. Lk 2.Tm1:1–1:5.
  9. ↑ Donald Guthrie (2013). Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos. Lk 125–129.
  10. ↑ The New Testament. Recovery Version. Anaheim, California: The Editorial Section Living Stream Ministry. 1991. Lk 2.Tm 1:1–1:5.
  11. ↑ The Interpreter's Bible. Commentary in 12 volumes. Volume 11. Nashville: Abington Press. 1990. Lk 459–462.
  12. ↑ Piibel. Uue Maailma tõlge. U.S.A: Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania. 2014. Lk 2.Tm 1:6–1:18.
  13. ↑ Donald Guthrie (2013). Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos. Lk 130–142.
  14. ↑ The New Testament. Recovery Version. Anaheim, California: The Editorial Section Living Stream Ministry. 1991. Lk 2.Tm 1:6–1:18.
  15. ↑ The Interpreter's Bible. Commentary in 12 volumes. Volume 11. Nashville: Abington Press. 1990. Lk 463–476.
  16. ↑ Piibel.Uue Maailma tõlge. U.S.A: Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania. 2014. Lk 2.Tm 2:1–2:26.
  17. ↑ The New Testament. Recovery Version. Anaheim, California: The Editorial Section Living Stream Ministry. 1991. Lk 2.TM 2:1–2:26.
  18. ↑ Donald Guthrie (2013). Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos. Lk 141–160.
  19. ↑ The Interpreter's Bible. Commentary in 12 volumes. Volume 11. Nashville: Abington Press. 1990. Lk 477–496.
  20. ↑ Piibel.Uue Maailma tõlge. U.S.A: Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania. 2014. Lk 2.Tm 3:1–3:9.
  21. ↑ The New Testment. Recovery version. Anaheim, Califfornia: The Editorial Section Living Stream Ministry. 1991. Lk 2.Tm 3:1–3:9.
  22. ↑ The Interpreter's Bible. Commentary in 12 volumes. Volume 11. Nashville: Abington Press. 1990. Lk 497–502.
  23. ↑ Piibel. Uue Maailma tõlge. U.S.A: Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania. 2014. Lk 2.Tm 4:9–4:18.
  24. ↑ The New Testament. Recovery version. Anaheim, California: The Editorial Section Living Stream Ministry. 1991. Lk 2.Tm 3:10–4:8.
  25. ↑ Donald Guthrie (2013). Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos. Lk 166–177.
  26. ↑ The Interpreter's Bible. Commentary in 12 volumes. Volume 11. Nashville: Abington Press. 1990. Lk 502–512.
  27. ↑ 27,0 27,1 Piibel. Uue Maailma Tõlge. U.S.A: Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania. 2014. Lk 2.Tm 4:19–4:22.
  28. ↑ The New Testament. Recovery version. Anaheim, Caliornia: The Editorial Section Living Stream Ministry. 1991. Lk 2.Tm 4:9–4:18.
  29. ↑ Donald Guthrie (2013). Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos. Lk 178–185.
  30. ↑ The Interpreter's Bible. Commentary in 12 volumes. Volume 11. Nashville: Abington Press. 1990. Lk 512–519.
  31. ↑ The Editorial Section Living Stream Ministry (1991). The New Testament. Recovery Version. Anaheim, California: Living Stream Ministry. Lk 2.Tm 4:19–4:22.
  32. ↑ Donald Guthrie (2013). Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos. Lk 186–187.
  33. ↑ The Interpreter's Bible. Commentary in 12 volumes. Volume 11. Nashville: Abington Press. 1990. Lk 520–522.
  34. ↑ "Teine kiri Timoteosele 1686. aasta "Wastses Testamendis"".

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Guthrie, Donald. Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos, 2013
  • The interpreter's Bible. A commentary in twelve volumes. Volume 11. Nashville: Abingdon Press, 1990
  • Piibel. Uue Maailma tõlge. USA: Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania, 2014
  • The New Testament. Recovery Version. Anaheim, California: The Editorial Section Living Stream Ministry, 1991
  • E. Lohse. Uue Testamendi tekkelugu. Tartu: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus, 1994
  • D.A.Carson, Douglas J. Moo, Leon Morris. An introduction to the new testament. USA: ZondervanPublishingHouse, 1992
  • A.F.J Klijn. An introduction to the new testament. Leiden: E.J. Brill, 1980
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pauluse_teine_kiri_Timoteosele&oldid=5973266"