Vulgata

Allikas: Vikipeedia
Vulgate 1.jpg

Vulgata on 4. sajandi lõpust pärinev Piibli tõlge ladina keelde. Selle autoriks on peamiselt Hieronymus, kellele paavst Damasus I andis ülesande redigeerida olemasolevat, nn vana ladina tõlget.

Hieronymus oskas väga hästi kreeka keelt ning enne tõlketöö alustamist omas mõningaid teadmisi ka heebrea keele kohta. Ta alustas tõlketööd 382. aastal. Evangeeliumite tõlge valmis juba 383. aastal. Alguses kasutas Hieronymus Vana Testamendi tõlkimiseks Septuagintat, kuid 390. aasta paiku läks üle heebreakeelsele Piiblile. Järgmised 15 aastat kommenteeris ta oma tõlget mitmeid kordi ning põhjendas oma tõlkevalikut. Tõlge valmis 405. aastaks.

13. sajandiks oli see tõlge kujunenud üldkasutatavaks tõlkeks, mida nimetati versio vulgata ja mis hiljem kujunes katoliku kiriku ametlikuks ladinakeelseks tõlkeks. 1546. aastal kuulutati see Trento kirikukogul ametlikuks Piibli versiooniks.

Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]