Vulgata

Allikas: Vikipeedia

Vulgata on 4. sajandi lõpust pärinev Piibli tõlge ladina keelde. Selle autor on peamiselt Hieronymus, kellele paavst Damasus I andis ülesande redigeerida olemasolevat, nn vana ladina tõlget.

Hieronymus oskas väga hästi kreeka keelt ning enne tõlketöö alustamist tundis ta pisut ka heebrea keelt.

Ta alustas tõlkimist 382. aastal. Evangeeliumide tõlge valmis juba 383. aastal. Algul kasutas Hieronymus Vana Testamendi tõlkimiseks Septuagintat, kuid 390. aasta paiku läks üle heebreakeelsele Piiblile. Järgmised 15 aastat kommenteeris ta oma tõlget mitmeid kordi ning põhjendas oma tõlkevalikut. Tõlge valmis 405. aastaks.

13. sajandiks oli see tõlge kujunenud üldkasutatavaks tõlkeks, mida nimetati versio vulgata ja mis hiljem kujunes katoliku kiriku ametlikuks ladinakeelseks tõlkeks. 1546. aastal kuulutati see Trento kirikukogul ametlikuks Piibli versiooniks.

Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]