Louis IX

Allikas: Vikipeedia

Louis IX Püha (25. aprill 1214 või 121525. august 1270) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 12261270. Teda peetakse viimaseks tõeliseks ristisõdade ideaalide kandjaks ning Prantsuse kuningavõimu oluliseks tugevdajaks. 1297 kuulutas paavst Bonifatius VIII ta pühakuks.

Louis IX elu kohta sisaldavad küllaltki detailset teavet tema sõbra ja krooniku, senešall Jean de Joinville'i memuaarid.

Louis IX oli Louis VIII Lõvi ja Kastiilia Blanche'i poeg. Esimene suri ootamatult 1226. aastal ning alaealisest Louis'st sai uus kuningas. Tema eest valitses regendina ema Blanche. Too osutus osavaks poliitikuks: surus maha aadlike rahutused ja nurjas Inglismaa kuninga Henry III katsed Plantagenetite endiseid valduseid tagasi saada. Philippe II ja Louis VIII aegsed nõunikud säilitasid oma positsioonid ning viimased pool sajandit kontsentreerunud keskvõim tugevnes veelgi.

1234. aastal kuulutati Louis IX täisealiseks ning abiellus Provence'i Margueritega. Ehkki ametlikult sai Louis valitsejavõimu enda kätte, jäi ta reaalselt veel aastateks oma ema mõju alla. Louis'le kujunes peagi probleemiks ka tema noorem ja ülimalt ambitsioonikas vend Charles d'Anjou, hilisem Napoli kuningas, kes hakkas peagi riigiasjusse sekkuma. Siiski kujunes tema valitsusaeg küllaltki edukaks: tänu tema (kroonikute väitel) vagadele ja õiglastele isikuomadustele kasvas kuningavõimu autoriteet ning tänu tsentraliseerivatele reformidele riigi majanduslik ja poliitiline stabiilsus.

1240. aastatel tugevnes tunduvalt kuninga harras religioossus: ta hankis endale mitmeid Jeesusega seotud reliikviaid ning mõtles üha tõsisemalt ristisõtta mineku peale. 1247. aastal haigestus ta tõsiselt ning oli suremas. Pärast ootamatut tervenemist otsustaski Louis tänutäheks Jumalale minna ristisõtta ning vabastada Jeruusalemm. Nii algatas ta järgmisel aastal Seitsmenda ristisõja (12481254), ent kuna parajasti oli käimas laiaulatuslik konflikt paavst Innocentius IV ja Püha Rooma (Saksa-Rooma) keisri Friedrich II vahel ning Henry III polnud oma suurima rivaali abistamisest huvitatud, kujuneski sellest vaid prantslaste üritus.

Sõda algas Louis'le edukalt, ta vallutas Damietta linna Niiluse suudmes, kuid hiljem takerdusid ta väed lõuna pool jõe soodesse ning kuningas ise langes vangi. Pärast pikki läbirääkimisi vabastati ta Damietta ning suure rahasumma loovutamise hinnaga ning järgnevalt suundus ta Palestiinasse, kus asusid Jeruusalemma kuningriigi jäänukid, kristlaste hertsogi- ja krahviriigid. Seal viibis Louis 4 aastat (1250–1254), lüües tagasi moslemite rünnakud ning kindlustades linnu. Jeruusalemma vallutada tal siiski ei õnnestunud. 1254 otsustas ta Prantsusmaale naasta, kuna tema äraoleku ajal taas regendiks olnud Blanche oli surnud ja tema vennad kemplesid riigis võimu pärast.

Järgnevalt viis Louis läbi mitmeid riiki tsentraliseerivaid ning kohtureforme. 1270. aastal asus ta uuele ristiretkele. Kaheksas ristisõda leidis aset Tuneesias, kus ta aga samal aastal katku või düsenteeriasse suri.

Eelnev:
Louis VIII
Prantsusmaa kuningas
12261270
Järgnev:
Philippe III