Kohvikute päev

Allikas: Vikipeedia

Kohvikute päev on mingis asulas, piirkonnas või suurema linna asumis korraldatav päev, mille käigus eraisikud peavad oma kodus või õues ajutisi kohvikuid, pakkudes külalistele tasulist söögi- ja joogipoolist. Mõnel pool võib kohvikute päev olla iga-aastane, teisal on see pigem ühekordne üritus.

Eestis said kohvikute päevad alguse Kärdlast 2007. aastal. Kärdla inimesi on juba ammust ajast kutsutud kohvilähkriteks. Kohvilähkrite nime pookisid Kärdla rahvale külge naaberkülade inimesed. Nad võtsid kodust kaugemale tööle minnes lähkriga hapupiima või kalja kaasa ja naersid vabrikurahvast, kelle igapäevaseks joogipooliseks peeti kohvi.

Eestis on kohvikute päevi korraldatud näiteks Arukülas, Elvas, Haapsalus, Keilas, Kiiul, Kärdlas, Peetris, Põltsamaal, Sauel, Setumaal, Soomaal, Tõrvas ja Türil, Tallinnas aga Uues Maailmas Uue Maailma päevade raames ning Kalamajas Kalamaja päevade raames.

Raasiku vallavanem Aare Ets avab Aruküla kohvikutepäeva esimeste kohviveski pööretega. Sarnaselt avatakse kohvikutepäev traditsiooniliselt ka Kärdlas, kus esimeseks jahvatajaks on linnapea
Männi kohvik avati Aruküla kohvikutepäeval 2013 Männiku tee 11 koduaias

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]