Hedeby

Allikas: Vikipeedia
Hedeby linna kaitsevall

Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal. Hedeby oli üks Põhjamaade tähtsamaid viikingiaegseid kaubitsemiskohti.

Hedeby on linna taanipärane ja Haithabu saksapärane nimi. Kirjalikes allikates on linna nimetatud ka Heidaby, Heidiba, Haddeby, Sliesthorp, Sliaswich, Slesvic, æt Hæthum, Haitha by ja muude nimedega.

Linna areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed Hedeby hooned Schlei lahe kaldal pärinevad 8. sajandist, kuid linnaks kujunes asula 9. sajandil.

Kirjalikud allikad nimetavad Hedebyd esmakordselt aastal 804. Edaspidi nimetatakse linna sageli nii Skandinaavia ruunikividel ja skaldiluules kui ka välismaistes kirjalikes allikates.

Aastal 808 olevat Taani kuningas Godfred hävitanud slaavlaste kaubaplatsi Rericu ja asustanud sealsed kaupmehed Hedebysse. Tõenäoliselt rajatigi linn sihipäraselt kuninga eestvõtmisel. Üsna varsti vermiti Hedebys Põhjamaade esimesed mündid.

9. sajandi alguses rajati Hedebysse enam-vähem ruudukujulise põhiplaaniga tänavatevõrk. Tänavad olid palkidega sillutatud ja krunte piirasid punutud tarad. Majad ehitati punutud sõrestikest, mis tihendati saviga. Hooned asusid tihedasti üksteise lähedal. Tavaliselt paiknes elumaja tänavajoonel ja lisahooned asusid kitsal krundil selle taga. Arheoloogia on näidanud, et linnas kasvasid leedrid ning ploomi- ja virsikupuud. Lahe kaldale rajati sadam koos laevasildade ja sadamakindlustustega.

Linnas käis arvukalt kristlastest kaupmehi ja kaubanduse edendamise huvides lubas kuningas Horik misjonär Ansgaril aastal 850 linna Taani esimese kiriku ehitada. Arvatavasti asutas Ansgar Hedebys ka kooli preestrite väljaõpetamiseks. Aastal 948 sai Hedeby piiskopi (Hedeby piiskop).

Käsitöö ja kaubandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viikingiaegsete hoonete rekonstruktsioon Hedebys

Arheoloogilised leiud näitavad, et Hedebys tegeleti sepa- ja treialitööga, parandati laevu, valmistati nahast ja luust esemeid, ehteid ning palju muud. Käsitöölised olid linnas koondunud omaette kvartalitesse. Põlluharimise ja karjakasvatusega linnaelanikud märkimisväärselt ei tegelenud.

Hedebyl olid kaubandussidemed Frangi riigiga, teiste Skandinaaviamaadega, slaavlastega ja isegi Bütsantsiga. Kaubeldi karusnahkadega, Lääne-Euroopa klaasi ja keraamikaga, frangi mõõkade, Reinimaa käsikivide, Norra steatiidist nõude, orjade, veini, ehete, kangaste ja palju muuga.

Kindlustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. sajandi keskel piirati Hedeby kõrge muldvalliga, mis on tänaseni hästi säilinud. Tervet valliga piiratud ala ei ehitatud kunagi täis. Valli ehitati hiljem mitu korda tugevamaks ja kõrgemaks, lõunaküljel lisati sellele eelvall ja kaitsekraavide süsteem. Hedeby asus Taani ajaloolisel lõunapiiril ja linna kindlustused olid ühendatud piiri kaitsva kaitsevalli Danevirkega. Hedeby lähedal oli Danevirkes värav, mille kaudu kulges Jüütimaale suunduv liiklus. Lahe poolt kaitsesid linna sadamaala veealused vaitõkked.

Aţ-Ţurtūshī reisimuljed[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. sajandi lõpus külastas Hedebyd Hispaania araabia juudi kaupmees Ibrāhīm ibn Ya‘qūb aţ-Ţurtūshī. Tema muljed linna elust olid järgmised:

Slesvig (Hedeby) on väga suur linn maailmamere kõige kaugemal äärel. Linnas leidub mageda veega kaeve. Linna elanikud kummardavad Siiriust, välja arvatud vähesed kristlased, kellel on seal oma kirik. Seal peetakse pidu, kuhu nad kõik kogunevad, et oma jumalat austada, õgida ja juua. See, kes ohvrilooma tapab, paneb oma õueväravasse vaiad püsti ja torkab ohvrilooma nende otsa – on see siis veis, jäär, sokk või siga – et rahvas teaks, et ta ohverdab oma jumala auks. Kaupade ja vara poolest on see linn vaene. Inimesed söövad peamiselt kala, mida seal leidub külluses. Kokkuhoiu pärast viskavad nad oma vastsündinud lapsi merre. Õigus abielu lahutada kuulub naistele. Nad võivad mehest lahku minna, millal ise soovivad. Nende veidruseks on ka see, et nad värvivad oma silmi. Seda tehes ei kahvatu nende ilu kunagi, vaid see suureneb nii meeste kui naiste puhul. Ja veel: ma ei ole kunagi kuulnud inetumat laulu kui nende oma, nende kurkudest kostab jorin, mis on nagu koerte lõrisemine, aga veel elajalikum.[1]

"Siiriuse" kummardamise all on mõeldud, et elanikud olid paganausku. Aţ-Ţurtūshīl oli õigus, et linnas elasid nii paganad kui ka kristlased, et linnas olid kaevud, seal söödi palju kala ning et paganlikud kombed lubasid vastsündinute tapmist. Samuti oli naiste positsioon tema jaoks harjumatult vaba. Aţ-Ţurtūshī märgib silmade värvimise kommet, ka teised allikad kinnitavad, et viikingitel oli kombeks oma välimuse eest hoolitseda.

Linna hääbumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

11. sajandi keskel hävitati Hedeby mitu korda ja asustus kadus. Samal ajal kerkis esile Schleswig, mis asus lahesopi teisel kaldal. Põhjuseks võis olla see, et seal oli laht sügavam, mis lubas suurema süvisega laevade kasutamist.

Arheoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hedeby muuseum

Hedeby asemele samasse kohta ei tekkinud hiljem uut asulat, seda paika kasutati põllu- ja karjamaana.

Veetase on Hedeby sadamas viikingiajast saadik tõusnud rohkem kui meetri võrra. Tänu neile asjaoludele on leiutingimused Hedebys väga head. Hedebys on läbi viidud mitmeid arheoloogilisi uuringuid ja see on kõige paremini tuntud Skandinaavia viikingiaegne linn. Hedebyst on seni saadud üle 340 000 leiu. Suurem osa linna territooriumist on praeguseni läbi kaevamata.

Mitme Hedeby maja jäänused on väga hästi säilinud ja nende põhjal on võimalik uurida viikingiaegset ehituskunsti. Hedebyst on leitud ka mitmesugust majakraami, koduloomade luid, münte, relvi ja palju muud. Hedeby sadamast on saadud haruldasi leide, nagu arvukad rõivaste fragmendid. Leitud on mitme viikingilaeva, sealhulgas ühe uhke sõjalaeva ja kaubalaeva jäänused. Sadamast on leitud ka tervena säilinud 10. sajandist pärinev kirikukell.

Paljud Hedebyst saadud leiud on näha kohapeal asuvas Hedeby muuseumis. Püstitatud on mõned viikingiaegsete majade rekonstruktsioonid. Hedeby kaitsevall on muljetavaldav ka praegu, see on kohati veel nüüdki 10...11 m kõrge.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Gwyn Jones. A History of the Vikings

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

54.4911119.565278