Kanakull

Allikas: Vikipeedia
Kanakull
Northern Goshawk ad M2.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Haukalised Accipitriformes
Sugukond: Haugaslased Accipitridae
Perekond: Haugas Accipiter
Liik: Kanakull
Ladinakeelne nimetus
Accipiter gentilis
Linnaeus (1758)
Levikukaart: ██ aastaringne kohalolek ██ pesitsusalad ██ talvitusalad
Levikukaart: ██ aastaringne kohalolek ██ pesitsusalad ██ talvitusalad

Kanakull (Accipiter gentilis) on haugaslaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Eestis kuulub kanakull II kaitsekategooria alla.[2]

Kanakulli on meie maarahvas kutsunud järgmiste nimedega: kanaröövel, tiirutaja, kanakatk, päriskull.[3] Rahvasuu on ekslikult kanakulliks kutsunud ka Euraasias enam levinud raudkulli.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keha alapool on hele või kreemikas tumedate ristsuunaliste triipudega. Ülapool on suled pruunikashallid või helepruunid. Küllaltki pikal sabal on neli laiemat ja tumedat triipu. Kulmupiirkonnas on heledam vööt.[4] Silmad on kollased, nokaots must, noka tagumine osa aga kollakas. Jalad on kollased.[5]

Keha mass on tavaliselt 700–1500 g, emaslind on isasest märkimisväärselt suurem. Kehapikkus on keskmiselt 50–60 cm.[3] Tiibade siruulatus on 100–120 cm.[6]

Levik ja arvukus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanakull on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Kõikjal Euroopas pesitsevat kanakulli esineb vähem Lääne- ja Lõuna-Euroopas.[6] Kogu maailma arvukuseks peetakse 500 000 lindu.[7]

Eestis püsis kanakulli arvukus enam-vähem ühesuurusena (ligi 1000 pesitsevat paari) 1970. aastatest kuni 1990. aastani. Seejärel vähenes arvukus kümne aasta jooksul järsult ligi 50%. Seetõttu kanti kanakull meil 2004. aastal II kaitsekategooriasse. Nüüdisajal pesitseb Eestis hinnanguliselt 400–600 paari. Arvukuse languse põhjusteks peetakse intensiivsemat metsade majandamist, sest kanakullile meeldib elada eelkõige suuremates ja vanemates segametsades.[6]

Kuigi kanakull on üsna paikne lind, rändavad levila põhjaosa asustavad linnud sageli lõuna poole talvituma.[6]

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanakullil on halb kuulsus eelkõige maarahva hulgas, kuna tema saakloomade hulka kuuluvad ka kodukanad. Uuringud näitavad, et kanakulli toidulauast moodustavad kodukanad ligi 1,4%. Põhiliste saakloomade hulka kuuluvad metsakanalised (laanepüü, teder, nurmkana, metsis), värvulised, vareslased (eriti hallvares), rästad (enamasti hall-, must-, laulu- ja vainurästas), hanelised (piilpart, sinikael-part), kurvitsalised (eelkõige metskurvits, naerukajakas, metstilder), tuvilised (kodutuvi, kaelustuvi), kakulised (enamasti kõrvukräts), rähnilised (sageli suur-kirjurähn), västriklased (metskiur), kuldnokk, metsvint ja väikeimetajad (oravad, uruhiired, mutid, jänesed). Pesitsusperioodil püüab saakloomi pere jaoks peaaegu alati vaid isalind. Emalinnud hakkavad saakloomadele jahti pidama vahetult enne poegade lennuvõimestumist. Toitumisel võib esineda ka kannibalismi.[8]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. BirdLife International (2009). "Aquila clanga." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2011.
  2. "I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu". www.riigiteataja.ee. Kasutatud 15.04.2011.
  3. 3,0 3,1 "Kanakull, täiendav info". bio.edu.ee. Kasutatud 15.04.2011.
  4. "Kanakull". bio.edu.ee. Kasutatud 15.04.2011.
  5. "Kanakull - metsade lind". www.looduspilt.ee. Kasutatud 15.04.2011.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 "Kanakull". www.loodusajakiri.ee. Kasutatud 15.04.2011.
  7. "Northern Goshawk Accipiter gentilis ". www.birdlife.org. Kasutatud 15.04.2011. (inglise)
  8. Asko Lõhmus. "Kanakulli (Accipter gentylis) toitumisest Eestis aastatel 1987–92". www.eoy.ee, 1993. Tartu. (PDF) Kasutatud 18.04.2011.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]