Hallrästas

Allikas: Vikipeedia
Hallrästas
Turdus pilaris2.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Rästaslased Turdidae
Perekond: Rästas Turdus
Liik: Hallrästas
Ladinakeelne nimetus
Turdus pilaris
Linné, 1758

Hallrästas (Turdus pilaris) on linnuliik rästaslaste sugukonnast rästa perekonnast.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hallrästas pesitseb Põhja-Euroopas ja Siberis kuni Leenani. Talvitub Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias. Samas headel pihlaka-aastatel jääb osa hallrästaid isegi Soome talvituma. Euroopa (ilma Venemaata) hallrästa populatsiooni moodustab 5–8 miljonit isendit[viide?]. Eestis on hallrästas üsna arvukas haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 100 000–200 000 paarile, talvist arvukust 1000–100 000 isendile [2].

Välimus ja toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täiskasvanud linnu pikkus on 25–28,5 cm, tiiva pikkus 14–15 cm, tiibade siruulatus ca 43 cm ja kaal ca 100 g.[3]

Hallrästa pea ja kaela ülapool on terashallid. Peas on mustad tähnid. Selg ja õlad on tumekastanpruunid, tiivad ja saba mustjaspruunid. Alakael, pugu ja rind on rusked mustade pikilaikudega. Kõhualuse keskosa on valge, päranipuala valge. Noorlinnud on kirjud: keha ülapool on pruunikas, seljal heledate triipudega, alapool on ookrivärvi ja tumedate laikudega.[3]

Hallrästas sööb väheliikuvaid maismaaputukaid ja nende vastseid, hulkjalgseid, vihmausse, väikesi limuseid ja ämblikke. Suve lõpul ja sügisel läheb ta peaaegu täielikult üle taimetoidule, süües eriti pihlaka- ja muid marju, põhjustades suuri kahjusid marjakasvandustes. Marjade söömisega soodustab ta mitme puu (kadakas, lodjapuu, pihlakas, viirpuu) levimist.[3]

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hallrästas saabub enamikus levilas pesitsuspaika aprilli keskel.

Hallrästas pesitseb kolooniatena. Sageli rajab koloonia 2–3 pesa ühe puu otsa, aga kokku on koloonias 10–30 paari, vahel rohkemgi.

Kui linde ei häirita, on pesad 1–4 m kõrgusel maapinnast, aga kui metsas käib kari või inimesed, ehitatakse pesad kõrgemale, 7–10 m kõrgusele, isegi kõrgemale.

Pesa on suur poolkerajas ehitis, mis koosneb kõrreliste mullustest lehtedest, juurtest ja taimevartest. Pesa tugevdatakse saviga. Seestpoolt on ta vooderdatud saviga segatud samblatükikestega ja kuivade kõrrekestega. Pesa ehitamiseks kulub rästapaaril 4–5 päeva.[3]

Emaslind haub 12 päeva. Sama kaua viibivad pojad pesas. Sel ajal isaslind kaitseb pesa: tungib ründajale valju kädinaga kallale ja pasandab tema peale. Sellest on tulnud rahvapärase nimi "paskrästas". Poegi toidavad mõlemad vanemad. Pesast lahkudes ei ole pojad veel iseseisvad, vaid vanemad peavad neid veel kaua õpetama.[3]

Hallrästa rinnaliha peetakse suureks delikatessiks.[viide?]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. BirdLife International (2008). "Turdus pilaris." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2008.
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Loomade elu", 6. kd, lk 368

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]