Metskiur

Metskiur
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Linnud Aves Selts: Värvulised Passeriformes Sugukond: Västriklased Motacillidae Perekond: Kiur Anthus Liik: Metskiur
Ladinakeelne nimetus
Anthus trivialis (Linnaeus, 1758)

Metskiur (Anthus trivialis) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.

Levila

Metskiur on levinud Euraasias Lääne-Euroopast üle Türgi ja Taga-Kaukaasia kuni Mongoolia ja Himaalajani. Kasahstanis ja Kesk-Aasia tasandikel metskiur ei ela. Ida suunas Siberis elab metskiur Baikalini ja Kolõma ülemjooksuni, põhjas peaaegu polaarjooneni. Eestis on metskiur levinud ja üsna arvukas haudelind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 500 000 - 800 000 paarile .

Metskiur talvitub Vahemeremaades, Kesk- ja Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias ja Hindustani poolsaarel.

Elupaik

Metskiur on Eesti paljude maastikutüüpide tavalisemaid haudelinde.

Pesitsemine

Pesa ehitab ta maapinnale. Pesa on lihtne ja korrapärane, kausjas, põimitud taimevartest, mis pesa välisservas on jämedamad, sisepinnal peenemad. Pesavooderdis tavaliselt puudub.

Metskiur on pesa juures väga ettevaatlik. Ta ei lenda otse pessa, vaid maandub 7–10 m kaugusel pesast ja läbib ülejäänud maa pesani jalgsi, et mitte reeta selle asupaika. Sama ettevaatlik on ta pesalt lahkudes.

Metskiurul on suuremas osas levilast kaks kurna aastas, esimeses umbes 5, teises umbes 4 muna. Haudevältus on 10–12 päeva, sama palju viibivad pojad ka pesas. Äsja pesast lahkunud pojad ei oska veel lennata, sest nende saba ja hoosuled pole veel täispikkuseni kasvanud. Umbes nädal aega toidavad isas- ja emaslind neid pesa juures.

Toitumine

Metskiur on putuktoiduline. Toitu otsib ta enamasti maapinnalt.

Laul