Mutt (perekond)

Allikas: Vikipeedia
Mutt
Talpa europaea MHNT.jpg
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Putuktoidulised Soricomorpha
Sugukond: Mutlased Talpidae
Perekond: Mutt

Mutt (Talpa) on putuktoiduliste seltsi mutlaste sugukonda kuuluv perekond.

Perekonnas on üheksa liiki, mis elavad peamiselt Euroopas ja Lääne-Aasias. Mutid toituvad ussidest, putukatest ja teistest mullas leiduvatest selgrootutest. Muttide toiduobjektide seas on palju metsakahjureid, kuigi üks peamisi saakloomi, vihmauss, on väga kasulik.

Mutid ei ole elupaiga suhtes väga nõudlikud, kuid eelistavad metsa ja metsasteppi. Kõige paremini sobib neile niiske, kuid mitte soostunud sõmer pinnas, milles on kerge käike kaevata. Käikude tegemisel surub mutt ülejäänud pinnast kokku, kuid tekitab maapinnale ka iseloomulikke mutimullahunnikuid, mille olemasolu põhjal saab muttide elupaika kindlaks teha ja mõnikord saab maapinnal koguni muti käikude kulgemist vaadelda.

Muttide välimus on kogu sugukonna jaoks tüüpiline. Keha on keskmiselt 9–18 cm, saba 1,5–3,4 cm pikk. Neil on väga lühike kael ja pikk koon, mille otsas on londike. Viimast toetab eraldi luu os praenasale, mis lõpeb palja plaadikesega. Jäsemed on oluliselt lühenenud ja kohastunud kaevuvaks eluviisiks. Muttidel on labidakujuliselt laienenud ja küünistega esikäpad, tihedalt karvadega kaetud saba, tavaliselt nahaga kaetud silmad ja võimsad rangluud[1]. Kõrvalestad puuduvad[1].

Karvastik on tihe ja sametjas, ühtlase pikkuse ja tihedusega[1]. Karvastik on tavaliselt must, harvem tumehall. Veel harvem kohtab heledaid või täpilisi isendeid. Muttidel on hinnaline karusnahk, mille peamine puudus on see, et ta on väike. Nõukogude Liidu karusnahavarumises olid mutinahad umbes kuuendal kohal, aga Venemaa Euroopa-osa keskoblastites ja Uuralites järjekindlalt esikohal[2].

Emastel muttidel on rudimentaarseid meessoo tunnuseid, näiteks Cowperi näärmed ehk bulbouretraalnäärmed ja kahehõlmaline prostata. On väljendatud arvamust, et emased mutid on hermafrodiitsed, mis aga ei vasta nähtavasti tõele, sest pole täheldatud, et mutid oleksid isaste abita järglasi saanud.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Loomade elu", 7. kd., lk. 59
  2. "Loomade elu", 7. kd., lk. 60